Kiraalsus ehk käelisus on üks looduse põhiomadusi. See on asümeetria vorm, kus objektid pole identsed oma peegelpildiga. Näiteks on kiraalsed meie vasak ja parem käsi. Nüüd suutsid Bathi Ülikooli füüsikud ja keemikud kirjeldada kiraalsust sedavõrd väikesel aineosakesel nagu molekul.

Nad uurisid molekulide ülesehitust hüper-Rayleigh hajuva optilise aktiivsuse (HRS OA) tehnikaga, mis põhineb tugevatel laserimpulssidel. Kui varem oli molekuli kiraalsuse uurimiseks vaja suurt molekulihulka, siis laserimpulsid leiavad vedelikust üles ka üksiku molekuli. Uus meetod näitas täpselt ära näiteks kullamolekuli kurvikeeret meenutava kiraalse kuju.

Erinevate materjalide kiraalsust on oluline teada näiteks ravimite, lõhnaõlide, toidulisandite ja taimemürkide tootmisel. Molekuli keerdude suund võib paika panna osa aine omadustest. Näiteks annab päripäeva keerdus molekul ainele sidrunilõhna ja vastupäeva keerdus molekul apelsinilõhna.

Tulles ravimitööstuse juurde, saab avastust rakendada ravimisegude loomiseks. Farmatseudid ei pea enam valmistama ravimisegusid katseklaasides ning segusid päevade kaupa külmikus hoidma. Nüüd piisab, kui hoiustada segu koostisosi imetillukeste tilkadena tablettides.

Iga selline tablett on justkui imetilluke labor. Kui tablett katki teha, segunevad seal sees olnud ja tilgapealt välja mõõdetud koostisosad soovitud ravimiks.

Selleks, et koostisosad tableti purustamise järel õigesti seguneks, ongi oluline teada iga molekuli kiraalsust. Piisab vaid ühest kiraalsest molekulist, et vallandada õige segunemisreaktsioon.

Tulevikus loodavad teadlased avastuse toel valmistada molekulhaaval kiraalseid materjale ja masinaid.

Uurimustulemustest kirjutatakse ajakirjas Nano Letters.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.