Sportlike hiirte verevalgud noorendavad laiskvorst-hiirte ajurakke

Vereülekanne korrapäraselt trenni teinud hiirtelt võib väheliikuva hiire aju paremini tööle panna, selgub California Ülikooli teadlaste uuringust. Avastust saab rakendada voodihaigete inimeste aju turgutava ravimi loomiseks.
Teadupärast mõjub füüsiline liigutamine mõttetegevusele hästi. Nii trenni tegevad inimesed kui ka hiired saavad vaimsete võimete testides paremaid tulemusi. Samuti vähendab kehaline aktiivsus dementsuseohtu. Nüüd selgus aga, et ühe hiire trennitegemisest võib vereülekande järel ka teisele kasu olla.
Nimelt tekib kehaliselt aktiivse hiire veres üks kindlat tüüpi maksavalk. Selle valgu põhjal loodavad teadlased luua ravimi, mis lubaks trennitegemise head mõju kogeda ka väheliikuvatel või lausa voodihaigetel inimestel. Ravimi saaja aju "tunneks", et on trenni teinud ja uuendaks oma rakke kiiremini.
Sportlikud ja laisad hiired
California Ülikooli teadur Saul Villeda jõudis oma uurimisrühmaga praeguse avastuseni uurides vanuse ja ajutegevuse seoseid. Varasemas uuringus leidsid nad, et noore hiire veri võib ülekande järel noorendada vana hiire aju. Uurimisrühma liikmeid Alana Horowitzi ja Xuelai Fani hakkas huvitama, kas kehaline aktiivsus mõjutab aju samamoodi.
Selle uurimiseks tegid nad katse, kus panid keskeas või eakate hiirte puuri jooksuratta. Ehkki hiired ei liigu päeval palju, võivad joosta nad öösel kilomeetreid. Pärast kuut nädalat võtsid teadlased jooksurattal treeninud hiirtelt verd ning kandsid selle üle sama vanadele väheaktiivsetele hiirtele.
Selgus, et laisad hiired, kes olid kolme nädala jooksul saanud kaheksa vereülekannet, osutusid sama nupukateks, kui nende jooksurattal treeninud liigikaaslased. Vereülekandeid saanud hiired lahendasid pea sama hästi õppe- ja mäluteste: näiteks läbisid nad käbedalt labürindi.
Lisaks paremale õppimisvõimele pani aktiivsete hiirte veri laiskade hiirte hipokampuse kaks korda rohkem närvirakke tootma. Hipokampus on aju osa, mis osaleb õppimises ja on seotud mäluga – nii hakkaski hiirte aju noorenema.
Kontrolliks kandsid uurijad rühmale väheaktiivsetele hiirtele üle teiste sama vanade, kuid samuti väheliikuvate hiirte verd. Sellise vereülekande järel ei muutunud hiirte ajus midagi.
Eriline ensüüm
Uurijad vaatlesid, milliseid valke trenni teinud hiirte veres rohkem tekib. Nad märkasid glükosüül-fosfatidüül-inositooli-nimelises ensüümis üht kindlat fosfolipaasi D1 (Gpld1), mida leidus hiirte maksas.
Teadlased süstisid Gpld1-viiruse väheliikuvate hiirte sabaveeni. Sealt jõudis Gpld1 hiire maksarakkudesse, mis hakkasid seepeale ensüümi tootma. Ensüümi mõjul tõusis hiirte kognitiivne võimekus ja närvirakukasv kolme nädalaga samale tasemele nagu neil hiirtel, kes olid saanud aktiivsete hiirte vereülekandeid.
Gpld1-e head mõju tõestab ka tõsiasi, et uurijad leidsid seda regulaarselt trenni tegevate vanurite verest tunduvalt rohkem kui väheliikuvate vanurite verest. Nii kehtivad hiirtega tehtud katse tulemused ilmselt ka inimeste puhul.
Kuigi uurijad ei leidnud kuigipalju Gpld1-e treenitud hiirte ajudest, ei paista see ületavat aju-verebarjääri. See paistab aju turgutavat hoopis mõningate teiste valkude lõhustamise teel. Lõhustamise käigus vereringesse jõudvad molekulid alandavad põletikku ja vere hüübimist.Mõlemad nähtused on seotud vanuritel dementsuse ja vähenevate kognitiivsete võimetega.
Saul Villeda uurimisrühm loodab valmistada ravimi, mis matkiks Gpld1-e säärast mõju ning kergendaks liikumisvõimetute eakate elu. Samuti võiks sellisest ravist kasu olla noorematele inimestele, näiteks sõduritele, kes taastusravis mingil põhjusel liikuda ei saa. Avastus on aga alles lapsekingades ning vajab ravimini jõudmiseks edasisi uuringuid.
Artikkel ilmus ajakirjas Science.
Toimetaja: Airika Harrik