Teadlased avastasid geenimutatsiooni, mis teeb meid kõhnemaks

Koos Eesti teadlastega tehtud rahvusvahelises uuringus tuvastati geenimutatsioon, mida on varem seostatud inimese kehakaalu reguleerimisega. Uuringu jaoks valiti välja terved ja väga kõhnad inimesed ning neid võrreldi normaalkaalus olevate inimestega kasutades geeni- ja meditsiiniandmeid.

Tartu ülikooli genoomika instituudi juhtivteadur Reedik Mägi ütles "Terevisioonis", et kõnealune geen on kõigil inimestel olemas. Juhul kui selle geeniga on midagi juhtunud, on meil veidi kehvem võime energiat kasutada, seetõttu energia tarvidus suureneb ja meie keha ladustab vähem rasva.

"Kui kaks inimest sööks ühepalju, siis üks inimene oleks kõhnem, sest tema organism kasutab energiat halvemini ja tänu sellele on ta veidi kõhnem kui see inimene, kes sööb sama palju ja kellel sellist mutatsiooni ei ole," lisas Mägi.

Veel pole täpselt teada, kas geenimutatsiooniga võivad kaasneda ka mõned terviseprobleemid. Inimkatseid selle geenimutatsiooniga tehtud pole, küll aga on katseid tehtud hiirte peal. Selgus, et selle geenimutatsiooniga hiired olid terved, magasid hästi, sõid hästi ja ei olnud stressis. Nad olid ainult kõhnemad kui need hiired, kes olid sama dieedi peal, aga ilma selle mutatsioonita. "Hiirte peal vähemalt tundub tõesti, et mingeid muid nähte ei olnud. Ainult see, et organism vajab rohkem energiat, et funktsioneerida," ütles Mägi.

Põhjus miks seesugune geenimutatsioon tekib, on põhjustatud DNA kopeerimisest. "Iga kord, kui DNA-d kopeeritakse, tuleb uusi vigu. Igas järgnevas põlvkonnas on uued mutatsioonid, nii et see võib tabada igaüht," ütles Mägi.  

Geenivaramus täielikult selle mutatsiooniga inimesi ei olnud, kuid geeni lähedal olevad mutatsioonid mõjutavad ka pisut seda, palju geen avalduda võib ja kui hästi see toimib, sõnas Mägi. "Meil on erinevad inimesed, kellel see geen töötab natukene paremini ja natukene halvemini."

Edaspidi saaks uurida, kas inimesel saab seda geeni reguleerida näiteks mõne ravimiga. "Järgmine samm on, et hakata vaatama, kas on mingisugust terapeutilist väljundit sellele, kas ravimifirmad suudavad mingisuguse rohu või ravimeetodi välja mõelda selle põhjal," ütles Mägi.

Geenimutatsiooni esinemise sagedused võivad olla populatsioonis erinevad. "Me proovisime neid samu tulemusi saada Inglismaa biopanga peal, aga meil ei õnnestunud seda leida, sest samu mutatsioone oli raskem tuvastada," rääkis Mägi.

Toimetaja: Indrek Ojamets

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: