Kai An Hefeis asuvast Hiina Teaduse ja Tehnika Ülikoolist, Huan Zhao Hefei Ülikoolist ja nende kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature Neuroscience, et nende uurimistulemuste põhjal tasuks aru pidada, millist mõju võib öine valgustus avaldada ka inimeste vaimsele tervisele.

Teadlased valgustasid hiirte puure kolm nädalat järjest igal öösel kaks tundi sinise valgusega ja jälgisid tähelepanelikult, kas hiirte käitumises esines seepeale muutusi.

Alguses hiirte käitumine märgatavalt ei muutunud, kuid kolme nädala möödudes oli selge, et hiired ei vaevunud suhkrutüki saamise nimel enam endisel määral pingutama ega püüdnud ka nii kangesti puurist põgeneda, kui neile see võimalus anti.

Mõlemat käitumismuutust võib pidada depressiooni sümptomiks. Teadlased täheldasid, et need sümptomid püsisid veel kuni kolm nädalat ka pärast öiste valgusseansside lõpetamist.

Et paremini mõista, miks sinine valgus hiiri masendab, uurisid teadlased ka hiirte aju, eriti aga neid närviradu, mis silmadest ajju signaale toovad.

Nad avastasid, et silma võrkkesta valgustundlike ganglionrakkude pikad jätked ehk aksonid, mis saadavad signaale meeleoluga seotud ajupiirkondadesse nagu naalduvasse tuuma, on öösel sinise valguse toimel palju aktiivsemad kui päeval. See aitab ehk seletada, miks päevane sinivalgus masendust ei tekita.

Varem tehtud teadusuuringutest on ilmnenud, et öötööd tegevad inimesed on depressioonialtimad kui päevatöötajad. Ka öine nutitelefoni piilumine võib mõnede uuringute järgi pikapeale masendusse viia.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.