Isegi kui isolatsioonirežiimi ja ränkade ponnistustega suudetakse koroonaviirus seekord taganema sundida, ei kao see asjatundjate sõnul ilmast kuhugi. Riskide maandamiseks nähakse ravi ja vaktsiinide loomisega vaeva paljudes riikides. Eesti teadlaste koroonauuringute teel on aga praegu üks tõsine takistus – sisustamata jäetud tipplabor, selgub saates "Pealtnägija".

Kolmandasse bioohutusklassi kuuluv labor valmis koos siirdemeditsiinikeskusega 2014. aastal. Tegu on ainsa kohaga riigis, kus saaks uurida põhjalikult inimestele tõsiseid ohtlikke viiruseid, millel on võime kanduda inimeselt inimesele keskkonna või õhu kaudu.

Siiani pole ostetud sinna vajalikku tehnikat ega tehtud selle taseme patogeenidega ühtegi katset. "Seda ei peetud mingil hetkel piisavalt oluliseks. See on olnud lahendust vajav probleem, millel ei ole siiani lahendust leitud," sõnas Andres Merits, Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor.

Kuna maailm on sisuliselt vaid mõne kuuga pandeemia tõttu seisma jäänud, survestatakse teadlasi inimkonna päästerõngast leidma. Paljud tippteadlased ja biotehnoloogiafirmad panid muud projektid seisma, et koroonaprobleemile lahendust leida.

Ainuüksi arenenud riikides on teadaolevalt hetkel töös vähemasti 50 projekti, et leida ravi või vaktsiin. Sellele lisaks tegeletakse lugematu hulga muude arendustega, kuidas viiruse levikut pärssida, ravi lihtsustada või tagajärgi leevendada.

Kui mitte meie, siis kes...
Võidujooksus on otsustanud kaasa lüüa ka eesti teadlased, sest ainult teiste abile lootma jäämine oleks nende sõnul lihtsameelne. "Võime muidugi lootma jääda, et hiinlased, ameeriklased või inglased tulevad ja päästavad meid ära. Aga nad ei tule, kuna neil on endal häda majas – maske, (kaitse)riideid ja teste pole kusagilt võtta. Kasvõi lugupidamist enese vastu peame olema suutelised ise hakkama saama. Ma arvan, et me suudame seda," leidis Mart Ustav, akadeemik ja molekulaarbioloog.

Ustavi juhitud ettevõte Icosagen alustas tööd koroonaviirusega juba jaanuaris, kui epideemia möllas alles kaugel Hiinas ja Itaalias. Ettevõtte äriarendusjuhi Meelis Kadaja sõnul on esimesed viiruse valkude geenid juba sünteesitud.

Kui tavapäraselt tellivad Icosagenilt teenust näiteks farmaatsiafirmad või ülikoolid, siis koroonaravimiga asuti tegelema omaalgatuslikult ja enda rahastusega. Ettevõtte teise astme laboris käib viiruse DNA järjestuse väljaselgitamine, et leida koroonaviiruse vastu aitavad antikehad.

Neist omakorda saab arendada tõhusamaid ja kiiremaid teste, viirusevastase ravimi ja ka vaktsiini. "Me oleme sisuliselt võtnud selle viiruse juppideks ja tegutseme üksikute juppidega, mis on oma olemuselt täiesti ohutud ehk valkudega," selgitas Kadaja.

COVID-19 põhjustava viiruse geenijärjestus selgitati välja esimest korda juba jaanuaris Hiinas. Teadlaste sõnul on geneetilises mõttes tegu suhteliselt lihtsakoelise viirusega, mille lahtimuukimine on vaid aja küsimus. Just aega on aga iga päev üle ilma surevate tuhandete inimeste tõttu vähe.

Nii Mart Ustav kui ka Andres Merits rõhutasid, et antikehade või vaktsiini tootmises pole midagi kaelamurdvat. "Küsimus ei seisne mitte selle molekuli tegemises või tootmises, vaid kliinilistes katsetustes, mille alusel me saame öelda, et selle valgu manustamine inimesele sellises doosis ja režiimis tekitab immuunvastuse, mis kaitseb viiruse vastu ja ei ole ohtlik inimese tervisele," sõnas Ustav.

Sama kehtib vaktsiinikandidaatide kohta. Suure tõenäosusega hästi töötava kandidaadi paberi peal kavandamine võtab heal juhul tunde ning valmistamine nädalaid või kuid. Selle ohutuses veendumine aga tavaliselt kümmekond aastat, kiirkorras veidi vähem. "Ma pakun, et 12–18 kuud ülikiire tegutsemise korral," ütles Merits.

Sõbralik konkurents
Ehkki väikeses Eestis vahetatakse tihedalt infot, eriti praegusel kriisi ajal, siis rangelt võttes on Mart Ustav ja Andres Merits konkurendid. Kui Ustav töötab enda firmas, siis Merits teeb koostööd eri riikide arendusfirmadega.

Viroloogiaprofessor on töötanud vaktsiinikandidaate välja ka varem, näiteks Chikungunya ja Zika viirusele. Kuna haigused õnnestus muude meetoditega tagasi suruda ja pandeemiat ei puhkunud, kadus ka ravimifirmade huvi. Seekord läheb aga loodetavasti teisiti. Kolmapäeva hommikul allkirjastati leping, millega hakkab Eesti teadlane koostöös austraallastega vaktsiinikandidaati arendama India ravimifirmale ehk turg peaks olema 1,3 miljardit inimest.

"Minu isiklik lähenemine põhineb nõrgestatud viiruste kasutamisel. See on olnud minu alatine, peamine töösuund. Selliseid vaktsiine on suhteliselt lihtsam toota ja nende toime reeglina on efektiivsem, mitte et nad oleksid alati ja kõigil tingimustel kõige paremad," sõnas Merits. Viroloogiaprofessor tõdes, et koroonaviiruse vastu kaitsva vaktsiini loomisel pole ka eriti kuskilt õppust võtta. Kõigega tuleb minna edasi paralleelselt.

Kuigi Ustavi sõnul ei jookse ta Meritsaga võidu, viitas ta, et edukad tahavad olla kõik. "Kuigi me töötame ääretult tihedalt koos, sisuliselt iga päev me arutame neid asju, on normaalne, et ikka minu oma peab parem olema kui tema oma," laiendas Ustav

Hoolimata sellest, kumma lähenemine on kiirem ja edukam, tuleb arendustöös Eestis ühel hetkel sein vastu. Kui lihtsamat uurimis- ja arendustööd saab siinmail teha tavapärases, teise astme laboris, siis järgmises faasis, kus tegeletakse juba konkreetselt nakkusohtliku materjaliga, on vaja kolmanda taseme laborit.

Kitsas pudelikael
Kuue aasta eest valminud siirdemeditsiinikeskuses on olemas kõik molekulide tegemiseks, sünteesiks, tootmiseks kuni võimekuseni teha loomkatseid. Lisaks on keskuses eraldi infektsioonilabor, kus võib töötada ohtlike ja geneetiliselt muundatud haigustekitajatega. SARS-Cov2 viirust seal praegu uurida ei saa. "See on üks nii-öelda punkte, kus kohapeal on selge, et meie infrastruktuuril, arendussüsteemil on täiesti selge pudelikael," tõdes Andres Merits.

Kolmanda kategooria laborid on Eestis küll terviseametil ja veterinaar- ja toiduametil, kuid need tegelevad peamiselt diagnostikaga ning pole mõeldud teadus- ja arendustegevuseks. Eelnevalt on teinud Merits kõik talle vajalikud katsed välismaal. Selleks paremaid kohti otsides on käinud ta isegi Wuhani linnas, mis oli seekordse pandeemia epitsenter.

"Mina lootsin, et piirid jäävad avatuks. Meil on koostöö Turu Ülikooliga. Hüppad hommikul kell viis lennuki peale, oled Helsingis ja natukese aja pärast Turus. Selle saab seal ära korraldatud, aga nüüd on piirid kinni ja istud siin," sõnas Mart Ustav

Kõrgema ohutustasemega laborit vajavad ka teised. Näiteks Tartu Ülikooli geneetika professor Angela Ivask arendab koos materjaliteadlastega antimikroobseid kattematerjale, mille üks rakendus on ennetusvahend koroonatõrjeks.

"Kõik põhineb tõenäosusel – sellised katted vähendavad tõenäosust, et mikroobid seal peal ellu jääksid. Kas viirus elab näiteks roostevabaterase pinnal normaalselt kolm päeva või vase peal kümme minutit," tõi Ivask näite.

Lihtsalt öeldes tahab praegu alles rahastust ootav teadustöö jõuda materjalini, millega katmisel püsiks koroonaviirus näiteks ukselingil või bussi käepidemel mitmekümne tunni asemel vaid mõnikümmend minutit. See vähendaks leviku potentsiaali drastiliselt. Ennustuses kindel olemiseks tuleks testida materjali aga lõpuks päris viirusega. Seda saab teha ainult kolmanda taseme laboris.

"Lihtsuse mõttes oleks kindlasti hea sellised esimesed ja suuremahulised testimised teha natukene lihtsamates laborites, aga kindlasti lõpus võiks olla selline kolmanda ohutustaseme labor," ütles Ivask.

Põhimõtteliselt saaks minna teist teed. Tööd saab teha ka madalama ohuklassiga laboris. "Sellisel juhul peaks valitsus muutma reegleid, sest see on kehtestanud määrusega, millisesse klassi mingisugune patogeen kuulub ja oleks kindlasti väga vastutustundetu meie poolt tegutseda kuidagi teisiti," viitas Merits.

Läks nagu tavaliselt...
Siirdemeditsiinikeskusesse loodud kolmanda astme labor moodustas hoone kogumaksumusest umbes kuuendiku ehk 1,5 miljoni eurot. Teist samapalju kuluks labori käimapanekuks. See ei tähenda vaid ühekordset rahasüsti, vaid pidevaid kulutusi labori töös hoidmiseks koos inimestega. See on ka põhjus, miks kõrval asuvates laborites käib töö näiteks katseloomadega, aga kolmanda astme blokk seisab algusest peale jõude.

"Loomulikult on see jabur. Ma arvan, et see ole jälle teaduse administreerimise küsimus. Kes on see tarkpea, milliseid otsuseid on ainuõige teha? Keegi ei oska öelda ja nagu ikka öeldakse, et taotleti parimat, aga tuli välja nagu tavaliselt," leidis Mart Ustav.

Kui siiani tundus pandeemia ulme ja kolmanda astme labor Eesti-sugusele riigile liigne luksus, viitab tekkinud olukord vajadusele leida teadusele lisaraha. Igatahes otsustas ülikool ise eelmisel nädalal kibekiiresti tegutsema hakata ning labori varustada ja käivitada. Selleks loodetakse saada toetust ka kriisi lahendavalt riigilt.