Icosagen Grupi juhatuse liige ja akadeemik Mart Ustav nägi antikehadel põhinevatel ravimitel kahte rakendust. "Ühelt poolt saaks kasutada neid nakatunutel, et vähendada nende nakkuslikkust ümbritsevate suhtes, ja teiselt poolt lähikontaktsetel, et vähendada nende riski nakatumiseks. Eriti olulised on sellised viirusvastased ravimid riskirühmade jaoks – vanematele ja krooniliste tervisehädadega inimestele. Kevadel ei tulnud neist paljud nakkusest välja ja heitsid hinge," selgitas teadlane.

Esialgu loodab ettevõte saada uutele terapeutilistele antikehadele intellektuaalomandi kaitse USA territooriumil. "See on üks maailma suuremaid turge ja ei saa öelda, et Eestis oleks väga palju tarbijaid," põhjendas Ustav valikut. Järgnevalt plaanib firma rakendada loodud intellektuaalomandi kaitset üle terve ülejäänud maailma.

Täiustatud antikehad
Koroonaviiruse vastu kaitsvate antikehade loomiseks võttis Ustav kolleegidega aluseks Eestis COVID-19'st tervenenud doonorite verest eraldatud immuunrakud. Ettevõtte varem patenteeritud tehnoloogiat kasutades isoleerisid teadlased paljutõotavaid antikehi kodeerivad DNA-järjestused ja asusid nende põhjal antikehi tooma. Saadud antikehi optimeeriti, et need end paremini viiruse külge haagiks.

Viimaks kirjeldati üksikasjalikult nende biokeemilisi ja -füüsikalisi omadusi. "Ma ei näe ühtegi põhjust, miks nendest unikaalsetele antikehadest, mis on välja tõmmatud viirusest paranenud Eesti inimeste B-rakkudest, ei peaks saama ravimit. Need on oma objektiivsete omaduste ja toimeparameetrite poolest head," kinnitas Ustav.

Kokku on leidnud töörühm seni 19 erinevat antikeha, mis suutsid tõhusalt SARS-Cov-2 paljundamist takistada. Patendiga tahetakse katta neist nelja kõige paremat.

Teaduskirjanduses on kirjeldatud praeguseks veel kümneid teisigi koroonaviiruse nakkuse järel tekkivaid antikehi, kuid Icosageni aluseks võetud järjestusi nende seas pole. Ustav nentis, et paljulubavaid kandidaate varjatakse tavaliselt kuni viimase hetkeni. Lõplik tõde selgub seega alles patenditaotlemise käigus.

Järgnevad sammud
Enne antikehade inimeste ravimiseks kasutamist tuleb kontrollida täiendavalt nende tõhusust ja ohutust loomkatsetes. Läbida tuleb ka kliiniliste katsete kadalipp.

Plaani kohaselt asutakse Prantsusmaal süüria kuldhamstritega katseid tegema 16. novembril. Neist ühes manustatakse loomadele erinevas doosis antikehalahust enne nende nakatamist. Sellega loodetakse teada saada, kui palju antikehi on tarvis nakatumise ära hoidmiseks. Teise katse raames viiakse antikehi loomade organismi päev pärast nende nakatamist ehk antikehad toimiks ravimina.

"Eelnevatest Regeneroni katsetest on teada, et hamstrid on antikehade terapeutilise mõju kirjeldamiseks väga hea mudel. Loodame saada neist kinnitust, et antikehi saab kasutada viirusnakkuse ära hoidmiseks ja nakatumise järel viiruse elimineerimiseks," selgitas Mart Ustav. Edukate katsete järel otsustab Euroopa Meditsiiniagentuur, kas katseid peaks tegema ka veel primaatidega. Viimaks kergitaks märkimisväärselt inimestele sobiliku ravimini jõudmise hinda.

Järgnevates inimestega tehtavates kliinilistes katsetes kasutatavat ravimikandidaati tuleb toota juba heade tootmistavade tingimusi järgivates ettevõtetes.

"Projekti maksumus on meile tehtud pakkumiste kohaselt neli miljonit eurot. Sealt edasi saame olla kliiniliste katsetuste sponsor, kuid neid peavad läbi viima vastava kompetentsiga organisatsioonid, mida leiab ka meie lähiriikidest," sõnas Ustav. Lisaks ravimikandidaadi ohutusele jälgitaks neis antikehade ravimõju. Teisisõnu võiksid osaleda neis juba haiglasse jõudnud koroonapatsiendid.

Rahast pole pääsu
Mart Ustav tõdes, et leitud antikehade rahvusvaheliselt tunnustatud ravimiks muutmiseks jääb Icosageni enda rahalistest vahenditest vajaka. Ettevõtte käive jääb sel aastal ilmselt 8–10 miljoni vahele. "Selliste kliiniliste katsetuste ja GMP-tingimustes antikehade tootmine on seetõttu meile pisut üle jõu käiv. Kardan, et pangad ka meile selleks laenu ei anna," sõnas teadlane.

Seetõttu ei varja ta, et loodab siinkohal riigi abile. "Me täiesti teadlikult ja tõsise näoga küsime valitsuse käest, et kui neil on vastavad ressursid olemas, siis kas nad saavad seda arendust toetada läbi vastavate meetmete, olgu nendeks laenud või otsetoetus. Oleme oma töö teinud, aga mingil momendil tuleb meile sein ette, kuidas me seda rahastame," märkis Ustav.

Esitatavas taotluses soovib saada ettevõte antikehade tootmiseks ja kliiniliste katsetuste läbiviimiseks 12–15 miljonit eurot.