"Saime reedel Prantsusmaalt väga head uudised, kus näidati, et ka kõige madalamatel kasutatud antikeha-kontsentratsioonidel, mis süsteemselt manustati, viiruse paljunemine nakatunud loomades pärssus täielikult," ütles Ustav saates "Terevisioon" . See tähendab akadeemiku sõnul, et ravimikandidaadi arendustsükkel on edukalt lõppenud ning loomkatsete juurest võib liikuda inimkatsete juurde.

COVID-19 viirus muteerub aga pidevalt ning avalikkus on mures Ühendkuningriigis leviva uue viirusetüve pärast. Ustavi sõnul saavad Icosageni ravimiarendajad sellest murest aru. Sestap kasutavad nad ravimi ühe koostisosana Tartus koroonapatsiendilt võetud antikeha, mis peaks uurija sõnul saama jagu enamikust seni teada olevatest mutatsioonidest.

"Meil on ainult üks teoreetiline viiruse mutant, mille pärssimist me ei näe. Kõik teised, näiteks mingi (loom - toim) omad, mis praegu Taanis olid, neid kõiki see pärsib," sõnas Ustav. Ravimisse lisatakse ka teised antikehad, mis akadeemiku sõnul eelnimetatutega koos suudavad kõik senised mutatsioonid tappa.

Rääkides vaktsiinide ja ravimite arenduse kiirusest, ütles Ustav, et õigete molekulide väljatöötamine on mõne nädala küsimus. Küsimused ja takistused ilmnevad mistahes ravimil või vaktsiinil inimkatsete faasis. "Kui see etapp on võimalik kokku suruda, nagu nüüd praegu nende koroonaviiruse vaktsiinide puhul juhtus, siis on meil tõesti lootust, et saame ka hullematest pandeemiatest jagu, kui on koroonaviirus," märkis Ustav.

Ehkki Icosageni arendatav ravim on biomeditsiinitehnoloogi sõnul valmis, ei näe ta praegu võimalusi inimkatsetega jätkamiseks. "Selleks on vaja teda (ravimit – toim) toota vastavates tingimustes ja seal tuleb väikesele firmale, nagu Icosagen, sein ette," seletas ta. "Summa 10 miljonit faas II kliiniliste katsetuste tegemiseks on meile pisut üle jõu käivad." Samas märkis Ustav, et alati leidub ka neid, kes tahaksid uue ravimikandidaadi pealt teenida.

Võrdluseks on esimese põlvkonna koroonaravimid, nagu Regeneron ja Eli Lilly, saanud vähemalt USA-s juba kasutusloa. Ustavi sõnul ei saa Icosageni kandidaati veel näiteks Regenorniga otseselt võrrelda, sest Icosageni tootega pole inimkatseid tehtud. "Senikaua aga kõik objektiivsed parameetrid näitavad, et ta (Icosageni ravimikandidaat – toim) võiks olla oluliselt efektiivsem," ütles ta.

"Ega see ei ole selge, et võitlus viirusega on võidetud lõplikult. Seda me veel ei tea," tõdes Ustav veel. Ehkki temagi loodab vaktsiinile, näitas Suurbritannia uus viirusetüvi, et loodus teeb elu huvitavaks.

Mart Ustav oli külas saates "Terevisioon" 21. detsembril.