"Insight": Venemaa taastas koroonavaktsiiniga külma sõja võidujooksu Läänega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: EBU/ERR

Samal ajal, kui maailm otsib palehigis Covid-19 ravi ja vaktsiini, teatas Venemaa president Vladimir Putin juba kevadel, et Vene teadlastel on vaktsiin valmis ja teiste seas osales kliinilistes katsetes ka tema enda tütar. Lääs võttis need teated vastu skeptiliselt. Ida ja Lääne külma sõja võidujooksu koroonavaktsiini väljatöötamisel vaatles ETV+ saate "Insight" toimetaja Dmitri Pastuhhov.

Venemaa alustas koroonavaktsiini väljatöötamisega juba veebruaris. Suve lõpus, mil vaktsiinidele kohustuslikku kliiniliste katsetuste kolmandat faasi polnud veel läbitud, teatas Venemaa siiski selle turulelubamisest. Lääneriikides, kus ühegi vaktsiiniga pole veel lõpusirgele jõutud, võtsid eksperdid uudise vastu terava skepsisega.

"Kindlasti oli see PR! Läksime esimesena kosmosesse, tegime esimesena SARS-i vaktsiini, väga hea! See kuulub ju nii-öelda PR- hulka ja eks igaüks teeb seda," analüüsib Tartu ülikooli biomeditsiinitehnoloogia professor Mart Ustav Venemaa käiku.

Ühelt poolt vihjab suhtekorraldustrikile vaktsiini nimi – Sputnik -, mis on ilmne viide Nõukogude satelliidile, mis tõi esimsena elavana orbiidilt tagasi katseloomad Belka ja Strelka, teisalt on spetsialistide umbusul ka sisulisem põhjus.

"Nad tulid turule ja said oma müügiloa sisuliselt esimese-teise kliinilise katsetuse faasi ajal, mil oli veel väga vähe teada ja vähe katseid inimeste peal tehtud. Sellises faasis lihtsalt ei ole võimalik Euroopa Liidus turule tulla," selgitab EL-is kehtivaid reegleid sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja.

"Probleem võibki olla selles, et neile anti ametlik luba kasutada seda eriolukorra tingimustes. Hoolimata kõigist probleemidest, mis meil praegu on COVID-19-ga euroliidus ja Suurbritannias, ei tagane keegi teaduse põhimõtetest, kui me räägime, et vaktsiini või ravimit hakatakse laialdaselt kasutama ainult sel juhul, kui kõik need etapid on läbitud," selgitab hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov.

Sputniku töötas välja Venemaal tuntud Gamaleja instituut ja selle turule viimist rahastavad nii tervishoiuministeerium kui ka Venemaa otseinvesteeringute fond, lisaks veel riigi ühe rikkama inimese, Vladimir Jevnušenkoviga seotud ettevõte.

"Mul ei ole midagi ette heita selle tehnoloogilisele platvormile, see on täiesti nii-öelda adekvaatne. Gamaleja Instituudi inimesed on selle tehnoloogilise platvormi välja töötanud, endale juurutanud," ütleb Mart Ustav.

Lihtsalt öeldes on läänemaailma poliitikute ja teadlaste seisukoht olnud algusest peale, et Vene vaktsiini nii kiire väljatöötamine on liiga hea, et olla tõsi. Kahtlustele andis hoogu, kui septembris avalikustati mainekas meditsiiniajakirjas The Lancet andmed Sputniku esimese kahe katsefaasi tulemustest. Esiteks – kui uskuda kirja pandut – võttis neist katsetest osa vaid kaks gruppi, kummaski 38 inimest. Teiseks kirjutasid tulemusi analüüsinud USA, Itaalia ja teiste riikide teadlased avaliku kirja, milles sisuliselt kahtlustavad Venemaad edukate tulemuste võltsimises.

"Numbrite kohta esitati teatud kaebusi, millest selgus, et uuritavate inimeste antikehade näitajad olid liiga sarnased," võtab Arkadi Popov kokku.

Katsete läbiviijad möönsid näitajate sarnasust, ent leidsid, et see võib olla ka lihtsalt juhus. Tundus, et teadlaskond jäi esmase selgitusega rahule.

Sputnikut hakati Venemaal andma võtmetöötajatele nagu arstid ja õpetajad. Peale lihtinimeste anti Sputnikut väidetavalt ka mitmele tuntud ajakirjanikule ja blogijale, isegi president Putini tütrele. Seni keegi teadaolevalt kahjulikest kõrvalmõjudest teatanud pole.

Aleksei Vodovozov on endine sõjaväearst, teadusajakirjanik, blogija ning üks tuntumaid tõenduspõhise meditsiini edendajaid Vene sotsiaalmeedias. Kui Venemaa kuulutas septembris välja Sputniku kolmanda faasi katsed, oli 50-aastane blogija 40 000 vabatahtliku hulgas.

"Minu hinnangul oli PR ülearune ja ennatlik," on tema tagasiside Vene vaktsiiniga kaasnenule. "Mul on muidugi huvitav näha, kuidas see seestpoolt on korraldatud. Oli ju pretensioone esimese faasi ja kõige ülejäänu suhtes, et üks asi tehti valesti ja teine asi tehti valesti. Mind hakkas huvitama, kas on võimalik asi ära rikkuda just täideviijate tasandil."

Päev pärast "Insightile" antud intervjuud lasi Vodovozov Moskva polikliinikus endale vaktsiinisüsti ära teha.

Vaktsiinikatsetuste reeglite järgi saab 30 000 katses osalejat päris vaktsiini, 10 000 aga platseebot ehk Vodovozovi tõenäosus "õiget asja" saada on 75 protsenti – kas talle süstiti vaktsiini või platseebot, ta ise ei tea.

Enesetunne oli 30 minutit pärast süsti hea, Ainus kaebus oli süstikoha kerge valulikkus, aga see on pärast lihasesse süstimist tavapärane. Kehatemperatuur: 36,2. Tõsi, kehatemperatuuri mõõdeti kontaktivaba termomeetriga infrapuna abil, mis tähendab, et see võis valetada. Ka pisut kõrgenenud vererõhk normaliseerus.

Muutusi polnud ka terve süstile järgnenud ööpäeva jooksul.

Järgmise süsti saab katsealune kolme nädala möödudes.

Lääs jätkab teadustööga

Vaktsiini väljatöötamise näol on tegu üleilmse võidujooksuga. Üle maailma on loa kolmanda faasi katsetusteks saanud 11 vaktsiinikandidaati. EL toetab oma eelostudega seitset vaktsiiniarendajat, pannes õlla alla kolme miljardi euroga. Eesti panus on 1,5 miljonit eurot.

Esimesena sõlmis EL eelostulepingu ravimifirmaga AstraZeneca, kes arendab vaktsiini koos Oxfordi ülikooli teadlastega. Ka USA panustab neile 1,2 miljardi dollariga.

AstraZeneca vaktsiini kolmanda faasi katsed, kus osaleb 30 000 vabatahtlikku, algasid augusti lõpus ning pole kulgenud sugugi probleemivabalt. 9. septembril teatati katsete ajutisest peatamisest, sest paaril katsealusel tekkis seljaajupõletik.

"Igasugune kõrvalefekt või soovimatu sümptom vajab vaktsiinikatsetuste juures uurimist. Selles pole mingisugust kahtlust. Tuleb aru saada, miks inimene vaktsineerimisel haigestus. Ja kui juhtub, et see on seotud vaktsiiniga, siis tegelikult on see surmakell sellele vaktsiinile," selgitab Mart Ustav kliiniliste katsetuste põhimõtteid.

AstraZeneca sai siiski loa katsetustega jätkata.

"Seisak toimus, aga ma pigem vaataksin seda niipidi, et kuna nad pöörasid sellele tähelepanu, siis ma pigem just usaldaksin sellist vaktsiinitootjat, kes töötab oma vaktsiine välja läbipaistvalt. Kui probleemid tekivad, annab sellest märku, uuritakse, selgitatakse välja ja minnakse edasi," selgitab Heli Laarmann sotsiaalministeeriumist.

Ustav nimetab kliinilistes katsetustes osalevaid vabatahtlikke altruistlikeks hullumeelseteks, kes teevad oma otsusega teene inimkonnale. Selle eest on põhjust neid tänada, leiab Ustav.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: