Uue koroonaviiruse diagnoosimiseks sobivate kiirtestide ja vaktsiinide loomisega tegelevad maailmas juba kümned ettevõtted. Icosagen Grupi ettevõtete juhatuse liige ja akadeemik Mart Ustav seda probleemiks ei pidanud. "Kaitsevahendeid toodetakse ka igal pool, kuid püüdke neid praegu kätte saada. Kui ise ei oska, sõltudki teistest inimestest. Nende lahendus ei pruugi sobida sinule või sinu riigile. Me suudame, oskame ja saame hakkama," rõhutas akadeemik.

Mõnel pool, näiteks Hiinas ja Singapuris on kasutatud nakatunute leidmiseks juba antikehade otsimisel põhinevaid vereteste. Icosageni testi rakendusalad oleks mõnevõrra laiemad. "Soovime luua testid, millega oleks võimalik tuvastada viirust otse loputusveest või ninaneelust võetavatest proovidest," selgitas Ustav. Kandvat rolli mängivad selle juures kiirelt seonduvad ja tundlikud antikehad.

"See võimaldab viia analüüsi väga kiireks ja testida paralleelselt väga paljusid inimesi. Kui sul on võimalik proovide töötlust kiiremini teha, on sul võimalik ka palju rohkem tõeseid andmeid saada, millised inimesed on nakatunud, millised mitte," viitas Ustav. Ühtlasi on võimalik leida nendega organismi vastupanuvõime viiruse vastu.

Lisaks testideks tarviliku metoodika väljatöötamisele hakkab tootma ettevõte selleks tarvilikke reaktiive, muu hulgas antigeene ja antikehi. Praegu valmistab Icosagen näiteks B-tüüpi gripi diagnoosimiseks tarvilikke antikehi, mida kasutatakse üle kogu maailma.

Testide kokkupanemisega tegeleksid teised ettevõtted. Eesti geograafiline asukoht pole nende üleilmseks turustamiseks kuigi hea. "Teeme parem koostööd in vitro-testidega tegelevate firmadega, kes panevad testid vastavalt kokku ja neid turustavad. Meie ülesanne on toota vahendid nende tegemiseks. Oleme heas positsioonis, meil on võimalus ja tahame edasi liikuda," sõnas akadeemik.

Suveks loodetakse saada uurimiseks lisaks paranenud patsientide verd. Sellest võib olla võimalik eraldada organismi toodetud antikehi. Neid saaks kasutada nii ravis kui ka diagnostikas. Esimeste testideni jõutakse kavakohaselt sügiseks.

"Peaksime olema selleks ajaks kindlasti formaadis, et on võimalik panna seadmete ja vahenditega püsti laboratoorsed analüüsid. Kuidas viia seda miljoniteni, on omaette küsimus," kinnitas Ustav.

Vaktsiini suunas
Kiirkorras vaktsiini loomisega on Mart Ustavil kolleegidega varasemaid kogemusi. Näiteks valmis koostöös Tartu Ülikooli teadlastega kahe kuuga neli Zika viiruse vaktsiinikandidaati. "Uue koroonaviiruse puhul on meil vaktsiiniformaat selge," kinnitas akadeemik. Ettevõte plaanib kasutada viiruse ogavalku, mille abil seondub viiruspartikkel kopsurakkude pinnal asuva retseptoriga.

Sama lähenemist kasutati 2000. aastate alguses üle maailma levinud koroonaviiruse, SARS-i vaktsiinikandidaatide loomisel. Esialgsete katsete põhjal tekitas ogavalk organismis tugeva immuunvastuse. Viiruse kadudes jäi arendustöö soiku. "Ma ei näe, et peaksime sellest loobuma. See lähenemine on ilmselt suure lootusega edukas," kinnitas Ustav.

Samas tõdes ta, et esimese vaktsiinikandidaadi loomist ja selle inimestel testimine võib lahutada pikk ajavahemik. "Peame näitama, et vaktsiini tekitatav immuunvastus takistab ja tapab viirust inimorganismile kahju tegemata. Peame tegema seda enne, kui saame öelda, et vaktsiin on olemas ja süstida seda Jüri või Mari käsivarde," sõnas Ustav. See eeldab juba suurema töörühma loomist ja koostööpartnerite ostmist.

Ennustuste tänamatus
Ettevõetav arendustöö toetub eeldusel, et viirus jääb ringlema maailmas aastateks. "Paremal juhul saame 1. juunil nentida, et meil pole testimiseks enam ühtegi ja inimest ja kogu viirus on populatsioonist kadunud," leidis Mart Ustav. Samas võib leida uus koroonaviirus ka näiteks hiirte, koduloomade või lindude näol vaheperemehe. Sellisel juhul jääks selles lähtuv oht kummitama inimesi pikemaks ajaks.

Mustema stsenaariumi tõeks saamisel muutuvad diagnostikavahendid, terapeutilised antikehad ja vaktsiinid sama vajalikuks kui näiteks gripi või teiste ägedamate hingamisteede haiguste puhul. "Ärme tegele ennustamisega, vaatame, kuidas teadus, uurimistöö, meditsiinilised süsteemid end tõestavad ja siis tegutseme sellele vastavalt. Praegu tundub asi tõsine," sõnas akadeemik.