Kiiresti on võimalik inimkatseteni viia ainult geneetilisi vaktsiine, mis põhinevad RNA või DNA molekulidel, rääkis Ustav. Eriti kiiresti on võimalik teha just RNA-põhist vaktsiini.

Vaktsiini valmimist saab kiirendada, sest professori sõnul on regulatoorsetel ametkondadel õigus mitte rakendada ranget vaktsiini välja töötamise ohutuse reeglistikku.

"Isegi siis, kui selle vaktsiini või ravimi manustamisel tekivad kõrvalnähud, aga positiivne efekt populatsioonile ja viiruse levikule on olemas, siis sellisel juhul võidakse ilma väga laialdase testimiseta manustada vabatahtlikele seda vaktsiini, vältimaks suuri tervisekahjustusi populatsioonis," rääkis professor.

Varasematest teadusuuringutest, mis on tehtud SARS-i kohta, saab väga palju olulist informatsiooni, paraku mitmed tööd on pooleli jäänud. "Kuivõrd viirusnakkus kadus SARS-i puhul ära ja MERS-i puhul on see kontrolli all, siis teadus- ja arendustöö rahastajad loobusid selle tegevuse finantseerimisest ja töö jäi pooleli," sõnas Ustav.

Koroonaviiruseid on akadeemiku sõnul väga palju. "Meil ei ole mitte mingisugust kindlust, et see SARS CoV-2 on see kõige patogeensem viirus. Ta levib jube hästi, aga ta ei ole eriti patogeenne. Võib-olla tulevikus on väga palju selliseid viirusi populatsioonis näha," rääkis Ustav.

Professor rääkis, et 20 aasta jooksul on populatsiooni sisenenud SARS viirus, Ebola viirus, MERS viirus. "Viiruse oht seisab inimkonnal kogu aeg ees, sest me oleme osa loodusest."

Nahkhiired moodustavad 20 protsenti kõigist imetajaliikidest ja nemad on selliste ohtlike viiruste reservuaariks looduses. "Miski ei välista, et sellest reservuaarist pääseb välja mõni inimesele väga patogeenne viirus, mis võib inimkonna eksistentsi ohu alla seada," ütles Ustav.

Viiruse olukorras on vaja teha rahulikku suunatud tegevust. Vältida võimalikke nakatajaid, mitte kontakteeruda inimestega nii, nagu tavaliselt oleme harjunud – see hoiab viirust eemal, aga oht jääb kogu aeg alles, ütles professor.

Üheks võimalikuks lahenduseks on vaktsiin. Teine võimalus on kõikide inimeste nakatumine viirusesse, millest tekkinud immuunvastus pakub kaitset viiruse järgnevate nakkuste osas.

"Karjaimmuunsus on teine oluline võimalus lisaks vaktsiinile sellest probleemist üle saada," rääkis Ustav.