Pakutav test põhineb IgG antikehadel. Tavaliselt annavad need organismile pikaajalise kaitse, kuid nende tekkimine võtab 2–3 nädalat. "Seetõttu on oluline inimestel teha testi mitte varem kui see aeg. Kui antikehade analüüs on tehtud õigeaegselt, ei vaja see kordust. Kordustestimine võib olla vajalik, kui sümptomite tekke aeg pole teada," selgitas SYNLABi kliiniline mikrobioloog Paul Naaber. Haigus võib mööduda täielikult ilma välisteta sümptomiteta või võivad olla need väga tagasihoidlikud.

Testi tundlikkus küündib 100 protsendini. Teisisõnu suudetakse leida suure kindlusega üles kõik need inimesed, kes on COVID-19 läbi põdenud. Spetsiifilisus on aga 99,6 protsenti ehk 0,4 protsendi testitute puhul näitab see antikehade olemasolu ka juhul, kui inimene pole uue koroonaviirusega kokku puutunud.

Ettevõttega mitte seotud Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits ütles, et näitajad on heal tasemel. "Need, 100 protsenti ja 99,6 protsenti on suurepärased numbrid ning kommertsiaalse ELISA tüüpi testiga saavutatavad. [...] Reaalses elus on see (100 protsenti) 99,99 vms. Pealegi, kui test ongi absoluutselt täpne, on ikkagi olemas inimliku vea võimalus," lisas professor.

Testi spetsiifilisus hakkab olulisemat rolli mängima juhul, kui haiguse läbipõdenute osakaal ühiskonnas on madal. Kui testida juhuslikult näiteks 10 000 inimest ja haiguse levimus on 10 protsenti, võib arvata 36 inimest ekslikult, et nende veres on viiruse eest kaitsvad antikehad. Positiivse tulemuse saamisel saaks öelda seega 96,53-protsendilise kindlusega, et inimene on haiguse tõesti läbi põdenud.

Tartu Ülikooli seireuuringu kohaselt on koroonaviirusega nakatunud või COVID-19 läbi põdenud inimeste osakaal aga ilmselt oluliselt väiksem. Selle teisipäeva seisuga on testitud juhuvalimi alusel 4728 elanikku, kellest 12 olid koroonaviiruse suhtes positiivsed. Sirgjooneline arvutus annaks haiguse levimuseks vaid 0,25 protsenti. Tõese positiivse saamise tõenäosus oleks sellisel juhul vaid 38,8 protsenti.

Kuigi antikehade olemasolu viitab COVID-19 haiguse läbipõdemisele, pole praegu veel piisavalt tõenduspõhist informatsiooni, kas nende olemasolu tagab immuunsuse või mitte.

"Kuna antikehad on organismi vastureaktsioon haigusele, siis nende teke – nii tekkimise kiirus kui ka hulk võivad varieeruda sõltuvalt nii inimesest kui ka haiguse raskusastmest," sõnas Paul Naaber. Varem on teadlased ja poliitikud lootnud, et antikehatestid võimaldavad kiirendada pandeemiast mõjutatud riikides inimeste tööle naasmist.

Lisaks testide raha eest laiemale avalikkusele pakkumisele teostab Synlab koroonaviiruse antikehade laboratoorseid analüüse Tartu Ülikooli teadlaste projekti partneritena seroepidemioloogilises uuringus KoroSero-EST.