Praegu kasutatakse koroonaviirusega nakatumise tuvastamiseks valdavalt PCR-teste ehk polümeraasi ahelreaktsiooni. Enam kui 30 aasta vanune meetod võimaldab paljundada DNA-d miljoneid kordi. Seda helenduva värviga kombineerides saab leida viiruse organismist peagi pärast nakatumist. Kuna koroonaviirus kuulub RNA-viiruste sekka, tuleb valmistada täiendava lisasammuna esmalt viiruse RNA põhjal DNA molekulid.

"Igal juhul on see end juba tõestanud tehnika, mida saab põhimõtteliselt kiirelt kasutusse võtta peaagu igas laboris," sõnas Florian Krammer, Icahni Mount Sinai meditsiinikooli viroloog. Kriisiolukorras võivad olla sellel omad puudused.

Testide tegemine nõuab hea haridusega tehnikuid. Kuigi sellega võiksid hakkama saada ka meditsiinist kaugemale jäävate teadussuundadega tegelejad, ei pruugi olla nende laboritel luba kliiniliste proovide analüüsimiseks. Ettevaatus on põhjendatud. PCR-teste saab teha mitme eri protokolli alusel. Oluline on kasutatavate reagentide kvaliteet.

Koroonaviiruse epideemia puhkemise järel on üritatud mitmetes riikides, sh Hiinas ja Lõuna-Koreas pudelikaelast üle saada kiirtestidega. Näiteks hakkab immuunsüsteem umbes nädal pärast nakatumist tootma viiruse vastu võitlevaid antikehi. Neid omakorda saab avastada veretestiga. Muu hulgas on lastud sellel põhinevaid teste käiku Hiinas ja Singapuris. Hea tahtmise korral saab soetada seroloogilisi teste juba isegi veebipoodidest.

Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits soovitas olla nende kasutamisel ettevaatlik. "Kui vaatan kiirteste ja immunoloogilisi teste pakkuvate firmade nimekirja, ei näe ma seal ühtegi tuttavat nime. Väikeettevõtlus on muidugi paindlikum ja reageerib kriisi ajal esimesena. Ma ei peaks halvaks isegi Hiina või Korea tootjaid. Neil on enam kui kuu aja pikkune eelis, ent nende ja testi usaldusväärsuse väljaselgitamine on kindlasti kasulik," laiendas professor.

Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius oli otsekohesem. "Oleme aegade jooksul ikka manitsenud ja hoiatanud inimesi internetist ravimite ostmise eest. Uuringud näitavad, et suur osa seal liikuvast kraamist on võltsitud. Seega, kunagi ei või teada, mida sa saad. Ilmselgelt on hetkel hädaolukorda kasutades paljud tajunud, et see võiks olla koht lihtsaks raha teenimiseks," laiendas Laius.

Terviseameti andmetel pole Euroopa Liidu turul hetkel ühtegi enesetestimiseks mõeldud nõuetele vastavat koroonaviiruse tuvastamiseks sobivat testi. Praegu üritatakse olukorda ära kasutada ja levivad ka võltsitud koroonatestid. Samuti pandi terviseametis südamele, et igasse kodus kasutatava testi tulemusse tuleks suhtuda teatud skepsisega. Nende tõlgendamine sõltub alati ka ülejäänud kliinilisest pildist

Pahatahtlikud võltstestid kõrvale jättes leidis Merits, et antikehadel põhineva testi usaldusväärsus võiks olla uue koroonaviiruse puhul suhteliselt kõrge. Viiruse RNA ei erine nakatunute lõikes kuigi palju ehk selle geneetiline varieeruvus on väike. Erinevalt näiteks C-hepatiidist võiks hästi kavandatud test tunda ära uue koroonaviiruse kõiki variante.

Ideaalis peaks saama testiga nii IgM kui ka IgG antikehi. Neist esimesed tekivad kiiremini, kuid hakkavad kaduma verest mõned nädalad pärast nakkust. IgG antikehad annavad organismile pikaajalise kaitse.

Milleks ometi?

Usaldusväärsete testide turule ilmudes tuleb aga hoolikalt läbi mõelda, milleks või kellele neid teha. Ühe taolise testi loonud Florian Krammer näeb eestkätt kahte rakendusala. "Näiteks saame välja selgitada, millised tervishoiutöötajad on haiguse juba läbi põdenud. Riskide maandamiseks saaksime suunata uute nakatunute eest hoolitsema just nemad," sõnas viroloog.

Samas võtmes saaks tagantjärgi kergemalt hinnata, kui suur osa elanikkonnast saavutasid haiguse suhtes immuunsuse. Ennustuste kohaselt ei jõua viirus nakatada sel hooajal rohkem kui 20–30 protsenti elanikkonnast. Parimal juhul suudetakse taoliste uuringute käigus leida nakkusele eriti tugevalt reageerinud inimesed, et valmistada nende loovutatavast verest terapeutilist seerumit.

Andres Merits nentis, et nakkuse algfaasis ei pruugi olla antikehadel põhinevatest testidest kuigi palju kasu. Antikehade tekkimine võtab aega. Kui viiruse sümptomid löövad välja teisel või viiendal päeval ja antikehad tekivad 7–14 päevaga, ei saagi test midagi näidata.

Samal ajal on viidanud teised teadustööd, et viirust võivad levitada ka väliste sümptomiteta patsiendid. "Kuigi test on võrdlemisi odav, ei saa kasutada inimene seda lihtsalt selleks, et kontrollida, kas ta võib õhtul peole või järgmisel päeval tööle minna. See võib viia võltsturvatunde tekkimiseni," leidis professor.

Pigem võiks inimesed ja tööandjad need appi võtta haigussümptomite taandumisel. "Kui inimesel oli köha või palavik, mis läks kolme päevaga üle, võib tunduda selle järel 14 päeva kodus istumine nadi variandina. Kuna sümptomid taanduvad tavaliselt antikehade tekkimise tõttu, annaks negatiivne test sulle küllaltki suure kindluse, et sul haigust polnud," lisas Merits.

Pikem vaade

Kui koroonaviirus jääb maailmas ringlema aastateks nagu gripp, tuleb professori sõnul kiirtestide vajalikkus välja veelgi paremini. Riikidel on võimalus panna riigipiirid kinni kuueks kuuks igal aastal või lubada reisiliiklust teatavate piirangutega. "Oleks üsna mitteaktsepteeritav, kui meil igal aastal mõnituhat pensionäri viiruse tõttu ära sureb," viitas Merits alternatiivide nappusele. Kiirtestiga saaks suures osa nakatunutest üles leida enne nende riiki jõudmist.

Aastate möödudes kasvab haiguse läbipõdenute arv, kelle veres leidub selle tulemusel IgG antikehi. Puuduse kõrvaldamiseks on kaks võimalust: täiendav test aktiivse viiruse RNA leidmiseks või lihtne blanketile tehtav linnuke, mis kinnitab koroonaviiruse varasemat läbipõdemist.

Viimaks aitaks antikehadel põhinev test mõista, kui kaua on inimesed haiguse läbipõdemisel selle vastu immuunsed. Teiste koroonaviiruste puhul on antikehade hulk kõrge mõned kuud, kuid nende arv hakkab seejärel vähenema. Surmavama SARS-i läbipõdenute verest on leitud antikehi arvestatavas koguses veel viis aastat pärast nakkust.

"Uue koroonaviiruse R0 (nakkuvuse) tõttu peaks karjaimmuunsuse saavutamiseks olema immuunsed vähemalt 75 protsenti elanikkonnast. Ilma vaktsiinita on selle laibamägedeta saavutamine raske," tõdes Merits.

 Kuidas uued testid Eesti turule jõuaksid? (Vastab terviseamet).

Kui tegemist on professionaalseks kasutamiseks mõeldud testiga, siis peab tootja ise veenduma, et tema toodetav test vastab kehtivatele nõuetele ja testi turule viimiseks peab pöörduma oma asukohariigi pädeva asutuse poole. Eestis on meditsiiniseadmete pädev asutus terviseamet ning toote turule panekuks peab selle registreerima meditsiiniseadmete andmekogus.

Kui tegemist on tavakasutajatele mõeldud testiga, nn enesetestimise meditsiiniseadmega, siis peab selle testi sertifitseerima kolmas osapool ehk Euroopa Liidus asuv teavitatud asutus. Eestis meditsiiniseadmete teavitatud asutusi pole. Teavitatud asutuste nimekiri on leitav Euroopa Komisjoni kodulehelt Nando andmebaasist.

Euroopa Liidus võib levitada ja kasutada ainult neid meditsiiniseadmeid, mis vastavad Euroopa Liidus nõuetele. Kohustus veendumaks, et nõuded on täidetud, on lisaks tootjale ka levitajal või importijal. EL-i nõuded tähendavad, seda, et tootja on veendunud, et seade saavutab ettenähtud toime, tema poolt tekitav risk on väiksem kui eeldatav kasu, seade ei tekita ohtu keskkonnale ning ka see, et tootja toodab samadele omadustele vastavaid seadmeid.

Meditsiiniseadmed on CE-märgisega tooted ning sellised tooted liiguvad Euroopa Majanduspiirkonnas takistuseta ning nendel jaoks ei ole vaja müügiluba, nt erinevalt ravimitest.