KKK: mida peaks teadma koroonaviirustest? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Wuhani koroonaviirus 2019-nCoV mikroskoobi all.
Wuhani koroonaviirus 2019-nCoV mikroskoobi all. Autor/allikas: Tao Liu et al.

ERR Novaator pani sagedamini Novaatorille laekunud lugejaküsimuste põhjal Eesti ja välismaiste viroloogide abil kokku ülevaate uue koroonaviiruse minevikust, tulevikust ja ohtlikkusest.

Mis on koroonaviirused?
Millised on koroonaviiruse sümptomid?
Kui kergesti nakkus levib?
Kuidas nakatumist ja haiguse levitamist vältida?
Kas koroonaviirust suudetakse Eestis tuvastada?
Kui palju nakatunutest sureb?
Kus ja kui palju inimesi on praeguseks nakatunud?
Kust viirus alguse sai?
Kas uue koroonaviiruse vastu leidub ravi?
Kas uue koroonaviiruse vastu leidub vaktsiin?
Kui kaua haiguspuhang kestab?
Kas ja kuhu võib reisida?


Mis on koroonaviirused?
Välimuselt päikesekrooni meenutavad koroonaviirused kuuluvad RNA-viiruste sekka. Samasse rühma kuuluvad näiteks gripiviirused, herpes, adenoviirused ja leetrid. Kuigi nende muteerumiskiirus on tavaliselt DNA-viirustest suurem, suudavad koronaviirused parandada geenivigu teistest omataolistest tõhusamalt.

Kokku suudavad seni kirjeldatud 37 koroonaviiruse tüüpi nakatada enam kui 200 loomaliiki. Sellest tulenev geneetiline mitmekesisus võib muuta tulevikus nende tõttu nähtavad eriti ennustamatuks ja ohtlikuks. Praegu suudab nakatada inimesi teadaolevatest koroonaviirustest seitse tüüpi.

Neist kõige sagedamini kohtab inimeste koroonaviirust, mis on üks peamisi nohu tekitajaid. Teised tuntumad haigustekitajad on SARS ja MERS. Neist esimene levis aastatel 2001–2003, haiguspuhangu ajal nakatunud 8100 inimesest suri 774. Alates 2012 aastast aeg-ajalt haiguspuhanguid põhjustavasse MERS-i on jõudnud nakatuda ligikaudu 2000 inimest. Nakatunutest suri ligikaudu kolmandik.

Millised on koroonaviiruse sümptomid?
Koroonaviiruse sümptomid sõltuvad haiguse kulgemise raskusest. Enamasti tekitab viirus hingamisraskusi palavikku, väsimust ja kuiva köha, raskematel juhtudel kopsupõletikku ja inimene võib vajada kunstlikku hingamist. Võrreldes SARS-iga tuleb ülemiste hingamisteede nakkusega seotud sümptomeid nagu kurguvalu ja nohu ette harvem. Viirus ohustab eelkõige vanureid, väikelapsi ja varasemate terviseprobleemide nagu südamehaiguste või diabeediga inimesi.

Kui kergesti nakkus levib?
Haiguspuhang on selle kohta millegi kindla ütlemiseks veel liiga algusjärgus. Kuue sõltumatu töörühma tulemuste kohaselt jõuab nakatada praegu üks haigestunu 2–3 kaaslast (1; 2; 3; 4; 5), Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul 1,4–2,5 inimest. Haiguse R0 on võrreldav seega näiteks HIV ja SARS-iga, kuid suurem gripist. Keskmiselt nakatab üks gripihaige 1,3 inimest.

Samas ei saa teha R0 täpse väärtuse põhjal üheseid järeldusi. Näiteks osutusid mõned patsiendid jaanuari keskpaigas haiguste ülilevitajateks, neist üks suutis nakatada 14 inimest. Mineviku haiguspuhangute puhul põhjustab viiendik nakatunutest tavaliselt 80 protsenti haigusjuhtudest. Haigusele piiri panemine sõltub seega eeskätt sellest, kui hästi suudetakse neid isoleerida.

Kuigi teadaolevalt on viirus inimestelt inimesele kandunud ka väliste sümptomite puudumisel, jäävad viroloogide sõnul sellised nakatumisjuhud harvaks. Vähemalt praegu pidurdab viiruse levikut tõsisemate ülemiste hingamisteede nakkuse sümptomite nagu aevastuste puudumine. Kui viirus sarnaneb SARS-ile ja MERS-ile, tekib enamik raskeid nakatumisi tihedal kontaktil raskete haigetega.

Hiinast saabunud postipaki vahendusel uude koroonaviirusesse nakatumine on üliväike. Hiljuti MERS-i, SARS-i ja mitmete teiste koroonaviiruste kohta kogutud andmeid analüüsinud teadlased järeldasid aga 22 uuringu põhjal, et uus viirus võib püsida pindadael nakatamisvõimelisena kuni üheksa päeva. Sagedamini ilmselt 4–5 päeva, kuid seda võib pikendada madalam õhutemperatuur ja kõrgem õhuniiskus.

Kuidas nakatumist ja haiguse levitamist vältida?
Sarnaselt hooajaliste haigustele tuleb kasu sagedasest ja põhjalikust kätepesust. Selleks võiks kuluda vähemalt 20–40 sekundit. Tavaline näomask takistab suuremate piiskade limaskestadeni jõudmist, kuid laseb läbib väiksemaid osakesi. Ühtlasi suudavad nakatada mõned viirused inimesi ka silmade kaudu. Seetõttu aitab vältida näomask pigem teiste nakatamist.

Hiinas reisides tasub kindlasti hoiduda ka eluslindude ja loomi müüvate turgude külastamisest ning kontaktist loomade ja lindudega ning nende eritistega. Riskide maandamiseks peaks vältima toore liha, piima ja teiste loomsete toodete toorena söömist.

Teiste nakatamise vältimiseks peaks katma köhides või aevastades nina ja suu taskurätiga. Selle puudumisel aitab piiskade levikut mõningal määral vähendada küünraõndlasse aevastamine. Kindlasti ei tohiks katta suud ega nina labakäega. Tõsisemate sümptomite tekkimisel peaks võimalikult kiiresti võtma ühendust arstiga.

Uue koroonaviiruse sümptomid avalduvad tavaliselt kuni 14 päevaga. Viirusest oluliselt mõjutatud piirkondadest naastes võiks selle aja jooksul kokkupuudet teiste inimestega vähendada. Kui tekib haiguskahtlus, tuvastab terviseamet ka kõik kontaktsed, kellega nakatunu kokku puutus ning võtab nendega ühendust. Kui haiguskahtlus kaob, teavitatakse kontaktseid ka sellest.

Euroopa haiguste kontrolli- ja tõrjekeskus soovitab muret tunda, kui lisaks järsult tekkinud köhale, valusale kurgule või hingamisraskustele 1) puutus inimene kokku 2019-nCoV põdenud patsiendiga; 2) reisis piirkonda, kus levib uus koroonaviirus; 3) töötas või külastas tervishoiuasutust, kus raviti koroonaviiruse patsienti; viimase 14 päeva jooksul.

Kas koroonaviirust suudetakse Eestis leida?
Eestis suudetakse haigust laboratoorselt alates 31. jaanuarist.. Haiguskahtluse korral oli varem võimalus võtta patsiendilt uuringumaterjal ja saata analüüsimiseks koostöövõrgustiku laboritele, Rootsi.

Kui palju nakatunutest sureb?
Viirus nakatab eeskätt nõrgema immuunsüsteemiga inimesi. Erilises ohus on eakad – esimese 41 haiglasse jõudnud patsiendi mediaanvanus oli 49 aastat. Suremus on püsinud terve haigupuhangu vältel alla kolme protsendi.

Kui suremus püsib 2–3 protsendi juures, tapab viirus viis korda vähem nakatunuid kui SARS ja 15 korda vähem haigestunuid kui MERS. Võrdlusena sureb tavalisse grippi haigestunutest vähem kui 0,01 protsenti. Gripi järel tekkinud kopsupõletikku haigestunutest sureb sõltuvalt tüvest 4–10 protsenti.

Tervenute täpne arv pole teada. Esimesest 41 nakatunust lasti aga 22. jaanuariks koju 68 protsenti ehk neist suurem osa

Kus ja kui palju inimesi on praeguseks nakatunud?
Lõviosa osa 15 000 nakatunust elab Hiinas. Euroopas on kinnitatud kaheksas riigis kokku 23 haigusjuhtu: Soomes, Suurbritannias, Hispaanias, Rootsis, Prantsusmaal, Saksamaal, Venemaal ja Itaalias. Neist enamik nakatus Hiinas. 29. jaanuaril teatati Saksamaal esimesest juhtumist, kus levis viirus inimeselt inimesele.

Sarnaselt Zika viirusele või seagripile võib osa inimestest haiguse endale märkamatult läbi põdeda. Täpne nakatunute arv tuleb seetõttu välja epidemioloogilistest uuringutest täiendavate vere- ja süljeproovide uurimisel. See võib võtta paar kuud.

Kust viirus alguse sai?
Haiguspuhangu epitsenter asub Hiinas Wuhani linnas, kuid viiruse genoomi põhjal levis see esmalt nahkhiirte seas. Esimene viirusega nakatunu sattus Wuhani haiglasse 12. detsembri. Populaarse hüpoteesi kohaselt kandus viirus loomalt inimesele Huanani mereandide- ja elusloomaturul. Sama turgu külastasid kaks kolmandikku esimestest haiglasse sattunud nakatunutest.

Idee lõplikuks tõestamiseks napib andmeid. Järjestatud 27 genoomi põhjal on viiruse geneetiline mitmekesisus väike. Ilmselt kandus viirus loomalt inimesele seetõttu vaid ilmselt ühe korra, võimalik et juba 2019. aasta novembri keskpaigas.

Nii või teisiti pidi levima viirus tõenäoliselt esmalt nahkhiirtelt mõnele teisele inimestele lähedasemale loomaliigile ja alles seejärel inimesele. Ühe esialgse uuringu kohaselt sarnanes viiruse pinnal leiduv valk madude seas levivatele koroonaviirustele. Imetajate ja roomajate erisuste tõttu ei pidanud viroloogid madusid viiruse vahendajana kuigi võimalikuks. Lõplikult lükkas võimaluse ümber viiruse genoomi täielik järjestamine.

Hiljutised uurimused on näidanud, et uus koroonaviirus kasutab rakku sisenemiseks sama kopsualveioolide pinnal leiduvat valku kui SARS. Täpsemalt leiab ACE2 retseptoreid eeskätt väikese II tüüpi alveoolide populatsiooni pinnalt. Samades rakkud on avaldanud ka mitmed teised geenid, mis võimaldavad viirusel end tõhusamalt paljundada ja levitada.

Kas uue koroonaviiruse vastu leidub ravi?
Haigusel puudub tunnustatud ravi ja leevendada saab vaid sümptomeid. Laborikatsetes on takistanud teiste koroonaviiruste paljundamist ja kergendanud katseloomade hingamist eksperimentaalne ravim remdesiviir. Sama ravimit kasutati Ebola puhangu puhul, kuid järgnevates inimkatsetes polnud see kuigi tõhus..

Tulemusi on andnud ka lopinaviiri, ritonaviiri ja interferoon beeta-1b kokteil. Neist viimane takistab ka näiteks HI-viiruse paljundamist. Veebruari alguses teatas Tais Bangkokis asuva haigla arst, et 70-aastane naise organismist ei leitud viirusosakesi kaks päeva pärast ravi algust.

Laborites on loodud ka teisi eksperimentaalsemaid ühendeid. Kõigi eelpool mainitud ühendite pole aga veel kindel, kas ja kui tõhusalt aitavad need uue koroonaviiruse vastu.

Kas uue koroonaviiruse vastu leidub vaktsiin?
Haiguspuhangu tekitanud koroonaviiruse vastu ei saa end vaktsiiniga kaitsta. Selle otsimisega tehti algust vahetult pärast viiruse täieliku genoomi avaldamist. Uute ohtlike viiruste vastast arendustööd juhtiv koalitsioon CEPI rahastas jaanuari lõpus vaktsiini leidmiseks kolme ettevõtmist kokku 12,5 miljoni dollariga.

Moderna valmistab viiruse pärilikkusaine põhjal nn käskjalg-RNA, mille alusel hakkab inimeste immuunsüsteem kohe antikehi valmistama. Inovio vaktsiin on DNA-põhine. Viimasel juhul pannakse organism ise antigeeni tootma, mis tekitab omakorda tugeva immuunvastuse. Mõlemad ettevõtted loodavad teha loomkatsetega algust kuu kuu aja jooksul. Queenslandi ülikooli lähenemine on traditsioonilisem. Viiruse valkude valmistamiseks kasutataks rakukultuure. Esimeste inimkatseteni loodetakse jõuda 16 nädalaga.

Teiste ettevõtete kliinilised katsed algavad kõige varem kolme kuu pärast. Viroloogid nendivad aga, et vaktsiini masstootmiseni jõudmine võtab sellele vaatamata minimaalselt pool aastat.

Kui kaua haiguspuhang kestab?
See pole teadlaste sõnul veel selge. SARS-i puhangu ajal registreeriti suurem osa nakatumisjuhtumeid poole aasta jooksul. Kergemini märgatavate sümptomite tõttu oli aga võimalik selle levikut hõlpsamalt kontrollida. Ühe Hiina Teaduste Akadeemia eksperdi hinnangul hakkab kehtestatud karantiin ja reisikeelud mõju avaldama 7–10 päeva pärast. Ennustuse täitumisel saavutab haiguspuhangu oma kõrghetke veebruari esimese nädala lõpus.

Kas ja kuhu võib reisida?
Terviseamet soovitab kaaluda vajadust reisida Hiina Rahvavabariigi piirkondadesse, kus haigus on laialt levinud ning leviku tõkestamiseks on kehtestatud liikumist piiravad karantiinimeetmed. Maailma Terviseorganisatsioon pidas haiguspuhangu ulatuse tõttu üksikjuhtumite teistesse riikidesse jõudmist loomulikuks. Nõnda ei soovita WHO rahvusvahelist reisiliiklust praegu tarbetult piirata.

KKK koostamisel olid abiks TÜ rakendusviroloogia professor Andres Merits, Duke-NUSi Meditsiinikooli viroloog Linfa Wang, Texase Ülikooli mikrobioloogia ja immunoloogiadotsent Vineet Menachery ja Oxfordi Ülikooli rahvatervishoiu professor Neil Ferguson.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: