Koroonaviiruste perekond on meditsiiniteadusele tuttav juba 1965. aastast, mil tuvastati esimene sellesse viirusesse nakatunu, kel oli nohu. Rinoviiruste järel põhjustavadki koroonaviirused inimestel kõige enam nohu. Muidu aga on koroonaviirused loomade haigused. Neid on nüüdseks tuvastatud 37 tüüpi, millest inimesele on nakkavad seitse.

Seitsmest neli kulgeb inimesel kergelt, nohu-köhaga, ent SARS, MERS ja uus, möödunud aasta detsembris levima hakanud tüüp kulgevad inimestel raskemalt.

Koroonaviirused levivad enamasti piisknakkuse teel (nohu-köhaga), aga ka kontaktnakkusena (mustadelt kätelt hindamisteedesse). Kergemaid viirusetüüpe põevad enim lapsed, raskemaid aga eeskätt vanemaealised ja krooniliste haiguste põdejad. Uus viirus tekitab nakatunul köha-nohu, hingamisraskusi, raskematel juhtudel ka kopsupõletiku ja inimene võib vajada kunstlikku hingamist.

Geneetiliselt sarnaneb uus viirushaigus 2019-nCoV enim ehk 70 protsendi ulatuses SARS-iga, ent on sellest vähem nakkav. Samuti on uus haigus vähem nakkav kui gripp. Seda julgevad teadlased väita haiguse leviku järgi: muidu oleks haigete arv juba tunduvalt suurem.

Uus viirusetüüp ei pea väliskeskkonnas pikalt vastu. Selle peiteaeg on 2-14 päeva, inimeselt inimesele nakatudes aga kuni 5 päeva. Seetõttu ei peljata ka Hiinast tellitud postipakke - juhul, kui mõni neist peaks ka olema nakatunuga kokku puutunud, on viirus kohalejõudmise ajaks paki pinnal hävinenud.

Viirus hakkas levima detsembri lõpus Wuhani linna turult, kus kaubeldakse elusloomadega ning hügieen pole kiita. Maailm sai Hiinast sõnumi mullu 30. detsembril, et turult on tuvastatud 59 teadmata päritolu haigusjuhtu. Uuriti läbi kõik teadaolevad viirused, ent haiguspilt ei vastanud ühelegi teada viirusele. 7. jaanuariks oli uut tüüpi koroonaviirus juba tuvastatud ning selle genoom sekveneeriti 12. jaanuaril.

Esimene surmajuhtum oli 11. jaanuaril. 13. jaanuariks oli haigus levinud Hiinast väljapoole, esmalt Taisse, seejärel juba Jaapanisse ja Lõuna-Koreasse. Enim ongi viirus levinud Aasias, kus inimesed on selle Wuhanist laiali kandnud.

Tänase seisuga on maailmas leidnud laboratoorselt kinnitust 7711 haigusjuhtu, neist 170 on lõppenud surmaga. Näitajad muutuvad muidugi iga päevaga üha suuremaks.

Haigus on jõudnud ka Euroopasse, seda on tuvastatud Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Soomest. Haigestunute puhul on tuvastatud otsesed kontaktid Wuhaniga, kas siis on kokku puututud sealt pärit inimestega või on ise tuldud sealt.

Peske käsi!

Haiguse eest kaitseb massiüritustest ja rahvarohketest kohtadest hoidumine, iseäranis siseruumides. Tasub hoiduda köhas-nohus inimestega kokkupuutumist. Ka käsi tuleb usinalt pesta ja kui need enam kõige värskemad ei ole, tuleks need näost eemale hoida, et haigustekitaja kätelt silmade, nina või suu kaudu organismi ei saaks liikuda. Vaktsiini uue viiruse vastu ei ole.

Eestis ei suudeta haigust laboratoorselt veel tuvastada, ent see võimekus tekib järgmisel nädalal. Kui aga seni peaks tekkima vajadus haiguskahtlust kontrollida, võetakse patsiendilt uuringumaterjal, saadetakse koostöövõrgustiku laboritele analüüsimiseks ja siis saadakse vastus, mis saabub tundide jooksul.

Kui tekib haiguskahtlus, tuvastab terviseamet ka kõik kontaktsed, kellega nakatunu kokku puutus ning võtab nendega ühendust. Kui haiguskahtlus ära langeb, teavitatakse kontaktseid ka sellest.

Lennujaama ja sadamatesse pannakse üles info, et haiguse levikupiirkondadest saabuvad reisijad teaksid end 14 päeva jooksul, kuni kestab haiguse inkubatsiooniperiood, jälgida võimalike sümptomite tuvastamiseks ning vajadusel arstile minna.

Infot, kas haigus ka inimestelt tagasi loomadele - kas lemmik- või põllumajandusloomadele - leviks, veel ei ole.