"Koroonaviiruse vaktsiini tegemist on harjutatud juba mõnda aega. Tehnoloogiat pole vaja välja mõelda, sest see on olemas. Inimesed teavad täpselt, kas ja kuidas mida teha ehk see on praegu koolipoisi ülesanne. Sellega ei saa midagi suurt viltu minna," leidis Andres Merits, Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor.

Merits tõi välja, et Hiinast alguse saanud koroonaviirus sarnaneb MERS-ile. Tapva viiruse vastu vaktsiiniplatvormi loomisega tegi mõne aasta eest algust rahvusvaheline koalitsioon CEPI. Inimesi uue viiruse eest kaitsva vaktsiini loomise kiirendamiseks rahastab see praegu kolme projekti. USA riiklike tervishoiuinstituutide ja biotehnoloogia ettevõtte Moderna ühistöös valmivat vaktsiini hakatakse plaani järgi tootma juba selle aasta maiks.

"Optimistliku ennustuse kohaselt jõuame nende (vaktsiinide) katsetamiseni kolme kuuga. Kui see juhtub, lööb see ajaloos uue rekordi. Seda pole juhtunud varem ühegi teise viirusega," sõnas Linfa Wang. Singapuris asuva Duke-NUSi Meditsiinikoolis koroonaviirustele keskenduv viroloog nentis samas, et tõenäoliselt tuleb teha selle käiku laskmisel teatavaid järeleandmisi ja seda hoolikalt kaaluda.

Praegu laialt kasutatavate vaktsiinide ohutuse tõestamiseks korraldatud kliinilised katsed on hõlmanud kümneid tuhandeid inimesi ning nõudnud miljardeid dollareid ja mitmeid aastaid. Uute ja alles oma leviala laiendavate viiruste tekitatud haiguspuhangud võivad selleks ajaks juba ammu läbi olla. Näiteks on 8100 inimest nakatunud ja umbes 770 inimest tapnud SARS sama hästi kui maailmast kadunud.

Lisaks on jäänud erinevalt umbes pooled nakatunutest tapnud Ebola viirusest uue haiguse puhul suremus seni alla kolme protsendi. Inimesi põhjalikult katsetamata vaktsiiniga massiliselt vaktsineerimine võib olla seega tervishoiuorganisatsioonide jaoks riskantsem, kui sellest potentsiaalselt lõigatav kasu. "Seda vaktsiini ei hakata ilmselt mitte kunagi kasutama. Pigem pannakse viiruse levikule ette administratiivne piir," ennustas Merits.

Koroonaviiruste ja teiste esiletõusvate viiruste vastu Texase Ülikoolis kaitset otsiv Vineet Menachery tõi välja veel ühe vaktsiini loomisega seotud raskuse. Uue viiruse uurimiseks puudub praegu hea loommudel. Näiteks hiirte rakkude pinnal puuduvad retseptorid, mille kaudu viirus rakku tungib. Esmalt tuleb luua seega n-ö inimlikustatud hiired.

"Teame mõnede SARS-i vaktsiinidega tehtud katsetest, et need töötavad hästi noorloomade peal, kuid mitte vanematel isenditel. Kuigi mõistame hästi, kuidas vaktsiiniplatvorm toimib, ei saa me ka kindlalt teada, et uue koroonaviiruse vastu kaitsmiseks tarvilik komponent ei reageeri soovimatul viisil inimeste valkudega. Saame öelda seda alles pärast vastavate katsete tegemist," lisas dotsent.

Universaalne kaitse ja majandusloogika
Uue viiruse vastu kaitse loomisel pole pääsu majandusloogikast. SARS-i, MERS-i ja uude koroonaviirusesse on nakatunud maailmas kokku vaid umbes 15 000 inimest. Investoritele kasumit teenivatel ettevõtetel on vaktsiini loomiseks tehtavate kulutuste tegemist raske õigustada. Samal põhjusel investeerib erasektor viroloogide sõnul vähe ka uute haiguste uurimisse. Nõnda soovitasid panustada nad kõikehaaravamate kaitsemeetmete loomisele.

Korraga paljude koroonaviiruste vastu aitava universaalse vaktsiini loomine pole välistatud, kuid keerukas. Võtmerolli mängivad siinkohal viiruse pinnal asuvad ogajad valgud.

Nende üks osa, S1 domeen vastutab viiruse raku külge aheldamise eest. S2 domeen aitab ühendada viirust kaitsva kesta rakuga ja viirusel rakku tungida. Suurem osa antikehadest tekib valgu esimese osa vastu. Samal ajal muutub S1 domeen kiiremini. Selle baasil SARS-i või MERS-i vastu loodud vaktsiinikandidaat uue viiruse eest tõenäoliselt ei kaitse.

"S2 domeeni põhjal loodud vaktsiin oleks universaalsem ja aitaks tõenäoliselt nii nende kolme kui ka veel paljude seni avastamata viiruste vastu. Kuid meil pole taolise vaktsiini tõhususest õrna aimugi, sest me ei tea, kui hästi inimeste antikehad viiruse sellele osale ligi pääsevad," tõdes Vineet Menachery. Sama probleem on kimbutanud pikalt universaalset gripivaktsiini loovaid teadlasi.

Paljude koroonaviiruste vastu aitaval vaktsiinil oleks tulevikus juba suurem turg. Lisaks on MERS-i läbi põdenud patsiente uurinud teadlased leidnud, et nakatumisel tekkinud antikehade arv langeb pärast seda võrdlemisi kiiresti. Kui vaktsiin ei loo püsivamat kaitset, võib tähendada see paratamatult korduvvaktsineerimisi. Nii Merits, Wang kui ka Menanchery rõhutasid aga, et koroonaviiruse vaktsiinide tõhususe kohta on isegi raske ennustusi teha.

Teised lahendused ja laiem pilt
Alternatiivina tuleb panustada senisest rohkem erinevate viirusvastaste ühendite otsimisele ja loomisele. Haigustekitajate hävitamise asemel takistavad need viirusel enda paljundamist. Sarnaselt gripi raviks kasutatavale Tamiflule on need reeglina tõhusad vaid esimesel paaril nakatumisele järgnenud päeval.

Teisalt võtavad need viiruses sihikule kohad, mis viirustel väga palju muutuda ei saa. Genoomis tekkiv mutatsioon häiriks suure tõenäosusega viiruse tervet elutsüklit. "Neile keskendudes saad julgemalt kihla vedada, et uue tüve vastu loodud toimeaine aitab kohe vähemal või rohkemal määral ka uute ja tulevikus probleeme tekitavate tüvede vastu," sõnas Vineet Menanchery.

Paari taolise toimeaine kallal töötab praegu Rolf Hilgenfeld. Lübecki Ülikooli strukturaalbioloogia professor loodab lüüa kaks kärbest ühe hoobiga. "Seniste katsete põhjal on need aktiivsed nii koroonaviiruste kui ka mitmete enteroviiruste vastu. Neist üks põhjustab muu hulgas käe, jala- ja suutõbe, millesse haigestub igal aastal pool miljonit last," selgitas Hilgenfeld. Viimase tõttu lootis kaasata professor kaasata arendustöösse ravimifirmade kapitali.

Edu korral saaks kasutada tulevikus samu ühendeid potentsiaalselt koroonaviiruste puhangute korral. Esialgu on teinud Hilgenfeld katseid vaid katseklaasis rakukultuuridega. Seal takistasid need MERS-i ja SARS-i paljundamist. Ühtlasi on need loomkatsete põhjal suhteliselt ohutud. Järgmise sammuna plaanis pofessor testida toimeaineid inimlikustatud hiirtel ja nakatada hea õnne korral närilisi uue koroonaviirusega.

Vähemalt üks uue koroonaviiruse vastu tõenäoliselt aitavad viirusvastane ravim on juba oma ohutust tõestanud. "Ebola puhangu ajal kasutatud remdesiviir pidurdas katseklaasis tehtud katsetes MERS-i, SARS-i ja mitmete teiste inimesi nakatavatel koroonaviirustel end paljundamast. See võiks töötada selle põhjal ka uue viiruse puhul," tõi Linfa Wang näite.

"Taolisi ühendeid võib olla veel. Peame need lihtsalt uute haigustega kokku viima. Seejuures peame leidma õige tasakaalu selle vahel, kui palju kulutame me vahendeid taolisteks uuringuteks ja kui palju juba teada-tuntud haigustekitajate kontrolli all hoidmiseks. SARS õpetas meile, et löök võib tulla meile täiesti ootamatust kohast," sõnas Vineet Menachery.