NB! 2020/03/14: Alates artikli ilmumisest avaldatud teadustööd on näidanud, et haiguse leviku juures on tähtis roll ka nakatunutel, kelle enda sümptomid on kerged või puuduvad välised sümptomid täielikult.

Juhtumit kirjeldasid Saksa teadlased esmakordselt 30. jaanuaril ajakirjas The New England Journal of Medicine (NEJM ). Töö kohaselt külastas Shanghaist Saksamaale lennanud ärinaine Münchenis asuvat ettevõtet 20. ja 21. jaanuaril. Neli temaga kokku puutunud inimest jäid hiljem haigeks. Uurimuse põhjal naine ise end toona haigena ei tundnud. Esimesed sümptomid lõid välja alles tagasilennul Hiinasse.

Töö jõudis peagi ka riiklike terviseametiteni. Muu hulgas teatas USA allergiate ja nakkushaiguste riikliku instituudi juht, et pärast värsket tööd pole haiguse asümptomaatilises levikus enam mingit kahtlust. Järeldus mõjutas ka haiguse edasist levikut ennustavate teadlaste ennustusi. Viirust enesele teadmatult levitavad inimesed muudaksid haiguspuhangu kontrolli alla saamise raskemaks.

Saksamaa haiguste ennetamise ja kontrollikeskuse ülesandeid täitev Robert Kochi instituut palus teha nüüd juhtumikirjelduses parandusi. Teadlased lähtusid vaid nelja nakatatu sõnadest. Nende hinnangul paistis naine tervena.

Ärinaisega võttis hiljem ühendust alles Baieri tervise- ja toiduohutusamet. Väljaandele ScienceInsider teadaolevalt selgus kõne käigus, et ta tundis juba varem lihasvalu ja tundis end väsinuna. Sümptomite leevendamiseks võttis naine paratsetamooli.

Parandus peegeldub ka Euroopa riiklike terviseametite kodulehtedel. Näiteks tõdes Rootsi terviseamet, et ajakirjas NEJM ilmunud töö sisaldab suuri vigu ja eksimusi ning koroonaviiruse levik selle peiteajal pole teaduslikult tõestatud. Kuigi seda võib ette tulla, juhtub seda paranduse mõjul vahepeal arvatust harvem.

Juhtum viitab, et uurimuse kiirendatud avaldamisel on oma varjukülg ja lõpliku tõena ei saa võtta isegi teaduskirjanduses avaldatud töid.