Usutlus popi võrguvaramu asutajaga: ärge võtke praegu igat teadustööd tõe pähe ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Koroonaviirus 2019-nCoV kunstniku nägemuses.
Koroonaviirus 2019-nCoV kunstniku nägemuses. Autor/allikas: CDC

Hiinast alguse saanud koroonaviiruse puhangu valguses tasub meeles pidada, et iga veebi jõudev teadustöö pole puhas kuld ja äreval ajal võivad eksida isegi teadlased, leiab populaarse võrguvaramu BiorXiv kaasasutaja John Inglis ERR Novaatorile antud intervjuus.

Kui võrrelda omavahel Ebola ja Zika epideemiat ning 2019n-cov puhangut, siis kui kiiresti on suutnud teadlaskond kõige värskema haigust puudutava info kõigile kättesaadaks teha?
Viimase kuue kuu jooksul bioRxivi jõudnud 72 000 teadustööst on käsitlenud umbes 700 Ebolat ja 1000 Zika viirust. Need ilmusid aga aeglaselt ja pikema aja jooksul. Wuhani koroonaviiruse kohta on avaldatud alates jaanuari algusest päevas keskmiselt kümme uurimust. Sedavõrd kiire reaktsioon haiguspuhangule ja infohulk on meie seniste kogemuste põhjal enneolematu.

BioRxiv, medRxiv ja arXiv on aidanud kahtlemata kaasa teadusinfo demokratiseerumisele, kuid kas eelkontrolli puudumisel on süngematel ajaperioodidel, näiteks praegu, omad varjuküljed? Kui mõni veidra ideega füüsik eksib musta auku kirjeldavas töös, pole see tervise seisukohalt ilmselt eales nii hull, kui 2019n-cov'd puudutavas uuringus leiduv viga.
Teaduskogukonna tagasiside põhjal on tulemuste tasuta ja kiire avaldamine väga väärtuslik. BiorXivis leiduvate tööde arv kasvab ülikiiresti. Ühes kuus laetakse sinna praegu umbes 2000–2500 uurimust ja nende vaatamiste arv kuus on kasvanud seitsme miljonini.

Oleme andnud väga selgelt mõista, et eelretsenseerimata tööd pole lõplikud. Nende tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik. Kohe kindlasti ei tohiks anda nende põhjal meditsiinilist nõu või kujundada tervisekäitumist. Vähemalt 70 protsenti bioRxivi laetud töödest avaldatakse eelretsenseeritavas ajakirjas, kuid kahtlematult sisaldab biorXiv infot, mis on vale. Sama peab paika ka tavaliste teadusajakirjade puhul.

Sellegipoolest, kas te näete põhjust pöörata kvaliteedikontrollile praeguse haiguspuhangu tõttu rohkem tähelepanu?
Viirust käsitlevate uurimuste arv on kasvanud ja oleme värvanud 2019-nCoV tõttu rohkem valdkonnaga kursis olevaid eksperte. Nad ei kontrolli teadustöid rida-realt, vaid aitavad meil otsustada, kui kõrgele on mõistlik selles valdkonnas latt tõsta.

Eelnevaga arvestades, kas meedia ja laiem avalikkus peaks üleüldse BiorXiv-il ja sarnastel varamutel silma peal hoida, et uute viiruste kohta midagi rohkem teada saada? Kas see on mõistlik, kui nende teaduslik kirjaoskus pole kõige parem?
Olem hoidnud alati lehel hoiatust, et käsikirjade sisu pole teiste teadlaste poolt kontrollitud ja võivad olla vigased. Need võivad sisaldada infot või vaateid, mida pole teadus- või arstikogukond omaks võtnud või tunnustanud. Möödunud nädalal lisasime lehele selle rõhutamiseks veel paremini silmapaistva reklaami.

Teadsime, et avalikkuse ja meedia tähelepanu koroonaviirust puudutava info suhtes on kasvanud. Server on avatud ja tasuta kõigile. Kuid inimesed, kelle jaoks on taolised tööd huvitavad, peavad hoiatustega arvestama.

Meist oleks naiivne arvata, et ajakirjanikud peaksid varamusse jõudvaid uurimusi eirama. Neist käsitledes lasub neil aga kohustus lugejatele öelda, et vahendatav info on uus, seda pole kontrollitud ja võib osutuda valeks. Nad peaksid suhtlema ise sõltumatute teadlastega ja küsima nende tasakaalustavat arvamust.

Hiljuti ilmus teie keskkonnas töö, mille põhjal on uus koroonaviirus ja HIV-1 lausa kummastavalt sarnased. Seda jõudsid enne töö eemaldamist kajastada mõned hämarad uudisväljaanded ja seda mainiti sadades Twitteri säutsudes. Vale näib tegevat pool tiiru ümber maakera, enne kui tõde järele jõuab.
Nagu mainitud, kontrollime uurimusi enne nende avaldamist. Meil on õigus lükata tagasi tööd, mis võivad sisaldada meie hinnangul valeinfot, võiks seada avalikkuse ohtu või tekitada paanikat. Wuhani viiruse ja HIV-1 sarnasusele viitav töö ei jäänud meie kogenud ekspertidele sellega silma, kuid meie teised rühmaliikmed oleksid reageerinud teistmoodi.

Tõsi, uurimus avaldati. Teaduskogukond reageeris sellele aga koheselt karmi ja ilustamata kriitikaga. Muu hulgas kritiseeriti seda BiorXivi keskkonnas enam kui 90 korda. Sama tehti sadades säutsudes. Autorid otsustasid seepeale uurimuse enne laiemat meediatähelepanu eemaldada. Kogukonna vastused – kohesed, sirgjoonelised ja arvukad – on minu kogemuste põhjal enneolematu. Teaduskirjanduses avaldatud töödega seda ei juhtu.

Google'i otsingute põhjal hakkab inimeste huvi uue viiruse vastu läänemaailmas juba vähenema, ent milliseid nippe võiksid nad järgnevate nädalate uudiste tõlgendamisel kasutada? Eelmiste haiguspuhangute põhjal võib oodata vastusolulise info kasvu, mitte kahanemist ning seda isegi korralikes ja mõjukates teadusajakirjades.
Nad peaksid meenutama, et haiguspuhang on kestnud ainult umbes kaks kuud. Viiruse enda ja selle mõju kohta inimestele on avastada veel tohutult palju. Teadlased üritavad kiiruga teadmislünka täita, kuid selle käigus tehakse vältimatult vigu. Mõned leiud osutuvad tupikteeks ja tõde ei selgu koheselt.

Avalikkus peaks käsikirju lugedes silmas pidama, et see haarab endas vaid ühe teadlasrühma tulemusi ja tõlgendusi. Nende tööde tulemusi peavad enne ilmselt tõeks osutuva konsensuseni jõudmist kontrollima ja kordama teised teadlased, võib-olla isegi mitu korda.

Ühtpidi peaks olema avalikkus seega õnnelik, et teadlastel on tahe ja võimalused uurida uut organismi ning selle põhjustatud haigust kiiremini ja põhjalikumalt kui eales varem. Ent see võtab isegi vahendite sedavõrd kiire mobilisatsiooni korral aega. Kahjuks peab olema avalikkus seetõttu kannatlik, kuni eksperdid selgitavad välja, mida saab päriselt usaldada ja mida mitte.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: