AK Nädal: koroonaviirus mõjutab turismi ja tekitab põhjendamatult hirmu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: AFP Photo/Scanpix

Selle aja jooksul, mil muretsetud koroonaviiruse leviku pärast, on Eestis laboratoorselt kinnitatud üle 600 gripijuhtumi. Koroonaviiruse leviku hirmus on aga hakatud tõrjuvalt suhtuma Aasia päritolu välimusega inimestesse ning pikemas plaanis mõjutab hiina turistide arvu vähenemine ka Eesti turismisektorit. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, mis on tegelikud ohud ja mõjud, mille pärast peaks muretsema.

Mitmel pool maailmas on hiinlasi ja Hiina turiste hakatud vältima hirmus, et äkki toovad nad kaasa koroonaviiruse. Siin tasuks tähele panna kaht asja. Esiteks ei ole kõik asiaadse välimusega inimesed hiinlased ja teiseks pole vaja karta igast Aasia riigist tulevat inimest. 

Tallinki juht Paavo Nõgene rääkis oma Taiwanist pärit tuttavast, kelle sõnul arvatakse, et ta on hiinlane. Koroonaviiruse leviku hirmus on hakatud üha enam hiina turiste pelgama ning mõnel pool maailmas suisa diskrimineerima. "Mis puutub sellesse, kas see on põhjendatud või mitte, siis osaliselt on see kindlasti põhjendatud, aga paanikasse ei tasu sattuda," sedastab Nõgne. 

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai rõhutab, et kindlasti ei saa vaadata praegu Eestis viibivaid Hiina turiste või ka Hiinast tulevaid Eesti enda inimesi mingil moel ohuna. 

25. ja 26. jaanuaril lõpetati kõikide hiinlaste grupireisid väljapoole Hiinat. Pärast seda hakkasid tühistama lennufirmad lende.

"Sinna enam väga keegi ei lenda. Nii et tegelikult sellest kui Hiina keelas reisimise ära omaenda kodanikel, on tänaseks möödas üle kahe nädala. Ehk siis üle selle peiteaja, mida sellel viirusel peetakse arvatavat olevat. Kui viirusel on olemas peiteaeg ja tegelikult Hiinast siiapoole Euroopasse reisimine on ikka väga, väga raskendatud, siis ilmselt on ikkagi üsna pea lootust, et see viirus on kontrolli all ja kedagi ei pea tänaval kartma," arutleb Paavo Nõgene.

Tallinkis on veebruaris ja märtsis Hiina turismibürood tühistanud 11 000 piletit. Hiina turist on maksujõuline ja seega kasulik meie turismindusele. Kõige enam käib hiinlasi siin maist augustini. Kui piirangud peaksid kestma pikalt, hakkab see mõjutama siinset turismi ja selle kaudu majandust. 

Tavapärane desinfitseerimine viiruste hooajal 

Erinevate viiruste kõrghooajal ehk aasta esimestel kuudel pöörab Tallink juba iga-aastaselt nagunii rohkem tähelepanu erinevate pindade puhastamisele. Paavo Nõgene kirjeldab, et igapäevaselt desinfitseeritakse pindu. Seda tehakse aasta esimeses kvartalis alati, sest nagunii levib rohkem erinevaid viirusi - gripist noroviiruse ehk lihtsamalt öeldes kõhugripini. 

Ka Soomes on üks kinnitatud koroonaviirusesse haigestunud turist. Eestis on olnud paar juhtumit, kus Eestisse reisinud inimesel on kontrollitud koroonaviiruse nakkust, kuid kõik need juhtumid on siiski osutunud valehäireks. 

Kui reaalne on, et koroonaviirus jõuab ka Eestisse? Terviseamet on hinnanud seda tõenäosust keskmiseks. "See tähendab, et välistada tegelikult ei saa - haigus on toodud juba mitmesse Euroopa Liidu riiki. Ja see võimalus on ka Eesti jaoks olemas," märgib Martin Kadai. 

"Kui Hiina ei oleks seni kehtestanud päris karme reisimise ja liikumise piiranguid, siis kindlasti oleks tänaseks avastatud see haigus juba oluliselt rohkemates riikides."

Kui oletada, kuidas võib koroonaviirus Eestisse jõuda, siis tõenäoliselt tuleb see mõne Hiinas viibinud inimesega, kellel esinevad haigussümptomid. Info arstidelt, kiirabilt või haiglast jõuab terviseametile minutitega.

Terviseametil on olemas tükike koroonaviiruse pärilikkusainet. Seda on tarvis selleks, et teha laboriuuringut viiruse tuvastamiseks. Olenevalt sellest, kust Eesti piirkonnast proov tuleb, võtab tuvastamine aega 4-8 tundi. 

Terviseametil on praegu olemas täielik võimekus seda viirust tuvastada. Esimesed kümme negatiivset, ja kui neid tuleb, siis ka esimesed viis positiivset proovi peab saatma maailma terviseorganisatsiooni laborivõrgustikesse kinnitamiseks. 

Ravi on sarnane gripiga

Gripi jaoks on olemas ka eraldi ravi, koroonaviiruse tarvis ei ole. Gripi ja koroonaviiruse haigustunnused on üsna samasugused ning ravis kasutatakse toetavat ravi ehk aidatakse kehal toime tulla palavikuga ja vajadusel tehakse ravi tekkinud kaasuvatele haigustele, näiteks kopsupõletikule. 

"Kas selle haiguse tekitaja on nüüd gripp, millele on tegelikult spetsiifiline ravi olemas, või on see nüüd koroonaviirus, millele ravi olemas ei ole, aga kui sa sellesse haigusesse jääd, siis sa igal juhul oled haige ja suure tõenäosusega sa paraned ära," ütleb Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku nakkushaiguste arst Nele Rasmann.

Koroonaviiruse jaoks töötavad teadlased välja ka vaktsiini. Kõige optimistlikumad ravimiloojad lubavad vaktsiini kolme kuu jooksul. Tegelikkusel läheb sellega siiski ilmselt kauem. Arvestades seda, et erinevad piirangud ja turvameetmed on juba pidurdamas haiguse levikut on paslik küsida, kui tõenäoline on, et seda vaktsiini üldse tarvis läheb?

"Igal juhul valmis peab olema hullemaks ja on mõistlik, et need teadusuuringud vaktsiini väljatöötamiseks käivitatakse," leiab Martin Kadai. 

Erinevalt koroonaviirusest oleks kõiki neid haigusi saanud vältida vaktsineerimisega. 

Koroonaviirus võib praegu küll sotsiaalmeedia ja ajakirjanduse kajastuste tõttu tunduda hirmuäratav, kuid palju hirmsam on tegelikult nende haiguste levik, mis on igal aastal meiega.

Nele Rasmann soovitab koroonaviiruse kartuses mõelda Hiina rahvaarvule ning sellele, kui palju on koroonaviirusesse nakatunuid. Õigupoolest on koroonaviiruse suremusprotsent veidi alla kolme, gripi puhul on see ainult õige pisut väiksem. Kõik see aitab mõista, et tegu ei ole kindlasti suurema probleemiga kui haigustega, mis ka meil siin igapäevaselt kimbutavad. 

Palju suurem murekoht on Martin Kadai sõnul hoopis leetrite levik Euroopas. "See ei ole näidanud pidurdamistrendi. Väga keeruline olukord on Kesk-Euroopas. Väga keeruline olukord on Ukrainas. Ja ka Eestis me näeme neid sissetoodud juhtumeid. Selge on see, kui vaktsineerimise tase elanikkonnas langeb, siis on ka reaalne võimalus, et see haigus siin levima hakkab. Kuna piirid on lahti, siis leetrite saamiseks sul ei ole tarvis konkreetselt Ukrainasse minna, sa paraku võid selle ka Eestist kätte saada."

Mida aga peaks tegema praegu, et hoida tervist levivate haiguste eest?

Nele Rasmanni sõnul on need, kes paraegusel gripihooajal vaktsineerima tõttavad, juba hiljaks jäänud. 

Talvepuhkusele sõitjatel soovitab Rasmann aga vaktsineerida end hoopis mustade käte haiguse ehk A-hepatiidi vastu. "Ehkki see on mustade kätega leviv haigus, aga kui sa tahad sooja päikese alla minna, siis paraku sealt sa võid kasvõi mereandidega selle viiruse kätte saada."

Lähiriikides levib meil ka difteeria, mille võib saada nii Lätist kui Venemaalt. 

Lastega arengumaadesse reisijatele paneb Rasmann südamele lastehalvatuse vaktsiini. "See ei ole maailmast kuhugi kadunud," nendib Rasmann ja lisab, et sageli lükkavad emad just selle vaktsiini tegemist edasi. Paraku on see haigus väga tõsine ning seda võib hõlpsalt soojamaareisilt saada. 

Koroonaviiruse hirm paneb tegutsema

Nakkuskliinikusse ja terviseametisse pöördub praegu samuti inimesi, kes muretsevad juba ette, et äkki neil on koroonaviirus. Seda on kajastanud ka Eesti Ekspress ning need näited iseloomustavad inimeste hirmu ja tegutsemist teadmata, kuidas oleks tegelikult mõistlik tegutseda.

 

"Mõnikord on nii, et inimene pole veel reisilt tagasigi jõudnud, kui lähedased juba vaatavad edasist jooksutaktikat," kirjeldab Rasmann. See on kliinikumile küll lisatöö, aga samas on ka inimeste teadmatus ja hirm põhjendatud.

Rasmanni sõnul võib muidugi ka nende poole pöörduda, kuid kõige mõistlikum oleks tegutseda nii:

kui olete viimase kahe nädala jooksul viibinud Hiinas ja teil tekib kõrge palavik ning köha,siis tuleb sellest rääkida oma perearstile või pöörduda kiirabisse ning öelda, et olete viibinud ohupiirkonnas. Sealt edasi tuleb usaldada juba spetsialiste, kes teavitavad vastavaid ametkondi ja otsustavad selle üle, milliseid kaitsemeetmeid tuleb kasutada. 

Haigestumist aitab vältida 

  • korralik ja sage kätepesu,
  • võimalikult vähe tasub katsuda mikroobe edasi kandvaid pindu, näiteks käepidemeid ja laudu,
  • aevastada ja köhida tuleks salvräti või varruka, mitte peopesa sisse
  • kui olete haige on mõistlik kanda maski, et mikroobid ei leviks, kuid arvestada tuleb ka sellega, et see mask ei tohi hiljem kokku puutuda pindade või kätega, mis omakorda aitab mikroobe edasi levitada. Mask ei kaitse nakatumise eest, sest see peab kinni küll piisad, kuid mitte mikroobid, 
  • haigena, ükskõik kas tegu on köha, nohu, gripi või kõhugripiga, tasub igal juhul olla kodus ning seda ka mitu päeva pärast otseste haigussümptomite taandumist.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: