Sõna karantiin juured peituvad ladina keeles, kus arvsõna quadraginta on algselt tähendanud neljakümmet. Ladina keelest välja kasvanud itaalia keeles lühenes see sõnaks quaranta, kus tähistas endiselt vaid arvu. 14. sajandist, musta surma epideemia aegadest on ülestähendusi, kus sõnaühendiga quarantina giorni, mis otsesõnu tähendab 40 päeva, märgiti perioodi, mil katku kandmises kahtlustatavat laeva isolatsioonis hoiti. Sealt edasi laienes väljend mistahes sunnitud isolatsiooniperioodile.

Teine etümoloogilne seletusviis seostub samuti eraldumisega, sest 16. sajandil tähistas quarantine inglise keeles 40 päeva pikkust perioodi, mil lesk võis oma surnud mehe kodus viibida. Samuti tähistati toona inglise keeles selle sõnaga kõrbe, kus Jeesus 40 päeva paastus.

Tänapäeval võib karantiini panna ennekõike inimesi, aga ka loomi. Karantiini võib kehtestada nii osana piirivalve-protseduurist kui ka riigisiseselt.

Koroonaviirusest ja karantiinist rääkis Vikerraadio saates "Huvitaja" terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar: