Epideemiad ohustavad privaatsust ja kodanikuvabadusi

Otsustavat reageerimist nõudvad haiguspuhangud võivad röövida inimestelt privaatsuse ja piirata nende kodanikuvabadusi pikemaks ajaks või isegi jäädavalt, hoiatab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Jaanuari lõpus lekkis ajakirjandusse Euroopa Komisjoni eelnõu avalikus ruumis nägude tuvastamise tehnoloogiatele kehtestatavast moratooriumist. Lekkinud info põhjal keelustaks uus reegel videokaamera voost nägude põhjal isikute tuvastamise reisijaamades, staadionitel ja kaubanduskeskustes järgmiseks 3–5 aastaks. Tekkinud arusaama põhjal lepitakse täpses sõnastuses kokku lähimal ajal ja uus kord kuulutatakse välja käesoleval kuul.
Kes ei tee vahet Komisjonil ja Parlamendil, satub nüüd segadusse. Nimelt lekkis sellel nädalal Euroopa Parlamendi sisevõrgust pärit dokument täpselt vastupidise sõnumiga. Selles kirjeldati plaane liikmesriikides näotuvastustehnoloogia kasutamise võimalustest mitmesuguste biomeetria ja tehisintellektiga seotud turvateenuste edendamiseks.
Aastateks 2019–2021 kavandatava digitaalse transformatsiooni programmi kuuluv dokument kannab väidetavalt pealkirja "Tehisintellekt parema teenuse jaoks". Selles kirjeldatakse, kuidas nägude äratundmise, kõneldava teksti jooksva tõlkimise ja muu lähedase tehnoloogia rakendamise tulemustel võib olla mõju töö tegemise viisidele ja tööprotsessidele, töötajate valikule ja töölepingutele. Ühesõnaga jäi mulje, et vastupidiselt Komisjoni plaanile kavandatakse Parlamendis seoses liikmesriikide alamate laustuvastamisega päris suuri mullistusi.
Pärast seda, kui mõned saadikud avaldasid kavandatu suhtes huvi, lõppes kirjeldatud dokumendile juurdepääs. Parlamendi kõneisik teatas, et ühtegi nägude tuvastamisega seotud projekti seadusandlikus kogus ei kavandata. Kõne all olnud dokument olevat sündinud varasemast mõttevahetusest uue tehnoloogia võimaluste ja ohtude teemal. Teadaanne lõppes kinnitusega, et Euroopa Parlament seisab kodanike privaatsuse eest.
Soovimata intriigi elustada, tasub mõelda eitusi jaatuseks muuta võivatele teguritele. Neist üks on just hetkel kuum teema. Koroonaviirus sunnib astuma riike jõulisi samme ohtliku haiguse leviku piiramiseks. Näiteks määras Hong Kongi valitsus viiruse epitsentrist Hubei provintsist saabunud 30 perele kahenädalase kodukarantiini. Tehniliselt on tegemist koduarestiga, aga kuna eesmärk on eluterve, siis seda sõna välditakse. Kohalik valitsus kinnitas, et neil on loodud valmidus tuhandete kodanike tehniliseks isoleerimiseks.
Kirjeldatud isikud peavad kandma randmeseadet, mis on omakorda ühenduses koju paigutatud telefoniga. Juhul kui side telefoniga katkeb, viitab see võimalusele, et inimene on kaugemal kui 30 meetrit. Olukorda tuleb kontrollima terviseameti esindaja. Koduse isolatsiooni kohustuse rikkujat võib oodata pooleaastane vangistus ja rahatrahv. See on vaid näide, milles tehakse pakilises kriisiolukorras kodanikuvabadustega midagi sellist, mida poleks seni keegi sobivaks pidanud.
Varasemate linnugripi epideemiate puhul on riskirühmade kontrollimiseks võetud kiirkorras kasutusele arvutite videokaameraid näiteks Singapuris. Seal allutati kodusele karantiinile ligemale 8000 kodanikku. Taiwanis otsustati seoses koroonaviiruse ohuga hoida valitud kodanikud kodudes nutitelefoni asukoha andmete põhjal. Kodust lahkujaid ähvardab kopsakas rahatrahv. Kuid lisaks sellele võidakse ohu kasvades võtta kasutusele nägude tuvastamine linnatänavatel liikujaid jälgivates videokaamerates.
Põhimõtteline tehniline valmidus on olemas. Hiinlased rakendavad ja ühtlasi arendavad sama võimekust juba pikemat aega muu hulgas liikluseeskirju rikkuvate jalakäijate karistamiseks. Lühikokkuvõttena peaksime arvestama, et kriisiolukorras tehakse tihti otsuseid, mida on raske tagasi pöörata. Tehniline valmidus on selleks olemas.
Samas tasub pilti vaadata nn vastase poolelt. Võib-olla on koroonaviirus inimese käike ette näinud ja kasutab oma levitamiseks uue põlvkonna strateegiat. Selle mõistmiseks tasub esmalt mõelda, miks kaasneb külmetusega nohu ja köha. Ohvrit võiks kiusata ju peavalu ja kasvõi siniseks muutuvate kõrvadega.
Patogeenid teavad, et keha hakkab nende vastu tegutsema ja see oleks pisikute eduloo lõpp. Nad peavad kehast edasi pääsema ja levima. Hingamisteid ärritades käivituvad köha- ja aevastusrefleksid. Miljonid pisikuid lennutatakse korraliku aevastuse abil stardikiirusega 130 km/h viie-kuue meetri kaugusele, leides sel moel uusi ohvreid ja püsides ringluses.
Koroonaviirus on võib-olla arvestanud, et haigusohtlike inimesi võidakse valvata kaameratega. Selle vastu kujundavad nad nii nakatunud kui tervete inimeste käitumist, kes hakkavad kandma näomaske. Tänu sellele pääsevad pisikud videovalve alt terve rahva sekka. Hiinas olevat maskide kandmise tõttu häiritud mitmed avalikud teenused. Vahepeal harjuti juba lühikese ajaga kasutama riikliku järelevalve teenistusse võetud tehnoloogiat argise mugavuse suurendamiseks pangateenustest kuni uste avamiseni.
Usutavalt jõuab ka Euroopa samasse arengujärku selle erinevusega, et poliitiliselt püütakse jätta mulje rafineeritumast arengust.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"