Koroonaviirusega nakatunute täpne suremus ei selgu veel niipea
Möödunud nädalal teatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), et maailmas sureb koroonaviiruse tõttu ligikaudu 3,4 protsenti nakatunutest. Epidemioloogide hinnangul on tegu jämedakoelise hinnanguga ning see erineb riikide ja vanuserühmade lõikes märkimisväärselt.
WHO peadirektori Tedros Ghebreyesuse mainitud näitaja põhines lihtsal arvutusel. Toona oli viirusega nakatunud 90 869 inimest ja sellesse surnud 3112. Need omavahel jagades saab suremuseks ligikaudu 3,4 protsenti. Sama loogika alusel oleks näitaja haiguspuhangu epitsentris Hubei provintsis 4,3 protsenti ja Hiinast väljaspool umbes 1,6 protsenti.
Lihtsa jagamistehte puudused
Hinnang on lihtsustatud mitmel põhjusel. Haigust ei põdenud möödunud teisipäevaks läbi kõik nakatunud. Möödunud reedeks oli tervenenuid ligi 54 000 ja surnuid üle 3300. Ligikaudu 40 000 nakatunu saatus oli seega lahtine. Surnute arv ehk murru lugeja kasvaks seega isegi viiruse edasise leviku lõppedes.
Samas jäävad eeskätt haiguspuhangu algusjärgus märkamata kergemad ja väliste sümptomiteta haigusjuhud. Tegelik nakatunute arv ehk murru nimetaja oleks suurem ja suremus selle võrra väiksem, leidis Imperial College Londoni statistilise epidemioloogia professor Christl Donnelly.
Täpsema pildi saamine nõuab inimeste massilist testimist. Praegu tehakse seda aja, inimeste ja vahendite nappuse tõttu valikuliselt. Samuti on riigiti erinevad testimise aluskriteeriumid.
Näiteks teatas Itaalia veebruari lõpus, et testib diagnoosi saanud haigetega kokku puutunud või riskipiirkondadesse reisinud inimesi ainult juhul, kui neil on koroonaviiruse sümptomid. Laborisse jõudsid seetõttu pigem silmnähtavalt haigemate inimesi proovid. Reedeks küündis lihtsakoelise arvutuse põhjal riigis suremus 3,8 protsendini. Praeguseks on kontollitud riigis koroonaviirusega nakatumist üle 42 000 inimesel, mis viis ka kinnitatud nakatunute arvu kasvuni.
Heal järel tervishoiusüsteemiga ja haiguspuhangule jõuliselt reageerinud Lõuna-Koreas testiti märtsi alguseks ligikaudu 110 000 inimest ehk 0,2 protsenti rahvastikust. Ligikaudu 6200 nakatunu seas jäi suremus alla 0,7 protsendi. Hiljutisema sammuna võttis riik kasutusele teeninduspunktid, kus saavad anda inimesed proove ja lasta end kraadida autost väljumata.
Reedeks 230 nakatunuga USA-s küündis suremus 12 surmajuhtumi tõttu seevastu üle viie protsendi. Samal ajal olid riigi tervishoiuasutused testinud ainult veidi üle 1500 inimese proove. Haiguste kontrolli ja tõrje keskus soovitas testida esialgu vaid koroonaviiruse sümptomitega inimesi, kes on haigetega kokku puutunud või tulid riskipiirkonnast. Kuigi nüüd võivad arstid tellida teste vastavalt oma äranägemisele, uuritakse taaskord eeskätt inimesi, kelle haigus kulgeb raskemalt.
Hiina raportites järeldatakse parema seirevõrgu tõttu, et lihtne jagamistehe esindab reaalsust piisavalt hästi. Epideemia tõsiduse tunnistamise järel avas riik kümneid palavikukliinikuid, kus said lasta end testida end haigena tundvad inimesed. Praeguseks suudetakse teha nädalas umbes 1,65 miljonit testi.
"Väljaspool Hiinat näeb leebeid või asümptomaatilisi juhte rohkem, mistõttu on seal suremus üleilmsest keskmisest alati väiksem," märkis USA riikliku allergia ja nakkushaiguste instituudi juht Anthony Fauci.
Seni üks kõige paremaid n-ö katselaboratooriume viiruse leviku ja surmavuse uurimiseks oli Jaapani kruiisilaev Diamond Princess. Nädalateks karantiini pandud laeval haigestus selle pardal olnud 3711 inimesest 705. Neist omakorda suri kuus ehk suremus oli 0,8 protsenti. Samas ei pruugi ühtida nakatunute vanus, sooline jaotus ja sotsiaalmajanduslik taust maailma keskmise nakatunuga. Sama kehtib neile osutatud arstiabi kvaliteedi kohta.
"Võib rahulikult öelda, et teadaolevate surmade arvu registreeritud haigusjuhtudega jagades saad peaaegu kindlalt vale vastuse, kui kaks moonutust just end üksteist ei tühista. Selle võimalus on aga väga väike," sedastas John Edmunds, nakkushaiguste leviku modelleerimisele keskenduv Londoni hügieeni ja troopilise meditsiini kooli professor.
Pika vinnaga muutused
Parema hinnangu saamiseks kasutavad epidemioloogid keerukamaid mudeleid kui lihtsat jagamistehet. Nende täpne tulemus sõltub aga tugevalt tehtavatest eeldustest. Ühes on Hiina teadlased ja Maailma Terviseorganisatsioon siiski selgelt ühel nõul. Suremus oli haiguspuhangu alguses praegusest oluliselt kõrgem. Kuna enamik haigusjuhtudest registreeriti Hiinas, jäävad need mõjutama maailma keskmist pikemaks ajaks.
Ühe hiljutise Hiina teadlaste töö kohaselt suri epideemia alguses 20. jaanuarist 2. veebruarini Hubei provintsis ligi 71 protsenti nakatunutest. Veebruari lõpuks oli langenud näitaja 1,5 protsendini. Ülejäänud Hiinas ulatus töö põhjal suremus haiguspuhangu kõrghetkel 20 protsendini, kuid on langenud praeguseks 0,4 protsendini. Tulemused avaldati avalikus võrguvaramus ja pole ilmunud veel üheski teadusajakirjas.
Maailma Terviseorganisatsiooni ja Hiina valitsuse ühisraporti põhjal võis suremust vähendada muu hulgas erihaiglate rajamine, massiline hingamisaparaatide hankimine ja äärmuslikel juhtudel patsientide vere hapnikuga rikastamine. Sama raporti põhjal suri 1. jaanuarist 10. jaanuarini haigestunutest üle 17 protsendi, pärast 1. veebruarit nakatunutest vaid 0,7 protsenti. Taaskord olid Hubei provintsi näitajad mõnevõrra kõrgemad.
Imperial College Londoni teadlaste mudeli kohaselt stabiliseerub suremus pikas plaanis ühe protsendi piirimail. Näitaja oleks sellisel juhul umbes kümme korda kõrgem kui tavalisel gripil.
Riskirühmadest pole pääsu
Nii Hiina, Itaalia kui ka USA statistika põhjal on erilises ohus vanemaealised. Hiina esimest 43 000 nakatunut haaranud analüüsi põhjal küündib suremus 70–79-aastaste hulgas kaheksa protsendini. Enam kui 80-aastaste seas ulatus suremus ligi 15 protsendini. Analüüs haaras vaid juhtumeid, mis registreeriti 11. veebruarini, mil üldine suremus oli kõrgem.
Kõik pühapäevaks Itaalias surnud 366 inimest olid vanemaealised. Neist suur osa olid üle 80-aastased või põdesid kroonilisi tervisehädasid, sh vähki.
Kroonilised haigused kasvatavad surmariski oluliselt. Nakatumise ajal südame-veresoonkonnahaigusi põdenud patsientidest suri Hiinas iga kümnes. Vastavalt diabeedi ja krooniliste hingamishaiguste all kannatanud inimestest suri 7,3 ja 6,3 protsenti, kõrge vererõhuga patsientidest kuus protsenti.
Varem on epidemioloogid peljanud viiruse vanadekodudesse jõudmist. Selle võimalikest tagajärgedest annavad taas aimu karantiini pandud kruiisilaevad. Diamond Princessil võisid levitada haigestunud enne täiendavate isolatsioonimeetmete rakendamist mudelite kohaselt 14 inimesele.
USA-s koroonaviiruse tõttu surnud inimeste keskmine vanus ulatus riigi peakirurgi Jerome Adamsi sõnul 80-aastani. Arstiabi või haiglaravi vajanute vanus jäi 60 aasta piirile.
Ühtlasi on senised uuringud viidanud, et meeste suremus ulatus 4,7 protsendini. Naiste seas oli see 2,8 protsenti. Ühe võimaliku põhjusena näevad teadlased suitsetamist. Meestest tegi seda 2015. aastal Hiinas umbes 52 protsenti ja naistest kaks protsenti. Suitsetamine kasvatab riski hingamisteede haiguste raskemalt läbipõdemiseks.
Teise võimalusena oletavad mõned teadlased MERS-i kohta kogutud andmete põhjal, et haiguse läbipõdemise juures mängib olulist rolli mõni X-kromosoomi geen. Katkisel geenil oleks selliselt juhul meestele suurem mõju.
Kergemalt võivad oma järeltulijate pärast muret tundvad lapsevanemad. "Me ei saa väga hästi aru, miks ei näe me laste seas väga palju märgatavaid nakkusi ega ka haiguse raskemat kulgemist. Nad peavad olema nakatunud, kuid on huvitav, miks ei teki neil väliseid sümptomeid," viitas Fauci. Hiinas ilmunud analüüsi põhjal polnud 11. veebruariks surnud koroonaviirusesse ühtegi alla kümneaastast. Alla 19–aastaste seas oli neid vaid üks.
Parem ülevaade võiks saabuda koos koroonaviiruse tuvastamiseks sobilike seroloogiliste testidega. Viiruse pärilikkusaine asemel otsitakse nende abil verest viiruse vastu võitlemiseks valmistatud antikehi. Seni on need käiku lasknud Singapur ja Hiina. Mujal maailmas peetakse neid aga nende uudsuse tõttu liiga ebausaldusväärseks.