Hiina teadlased võrdlesid enam kui 100 uue koroonaviiruse genoomi selle lähima nahkhiiri nakatava sugulasega TG13. Pekingi Ülikooli bioinformaatik Jian Lu leidis kolleegidega, et need on üllatavad eriilmelised. Uut koroonaviirust eristavad selle esivanemast lisaks võimekusele inimesi nakatada veel paljud mutatsioonid. Tõenäoliselt eristus see TG13-st mitmekümne aasta eest.

Suhteliselt hiljuti lahknes viirus kahe geenimuutuse mõjul kaheks alatüübiks. Neist esimene, S-alatüüp nakatas alates epideemia puhkemisest ligikaudu 30 protsenti haigestunutest. Selle uus vorm, L-alatüüp levitas end kiiremini ning on ligikaudu 70 protsendi haigusjuhtude taga. Neist suurem osa elab Hubei provintsis, kust epideemia alguse sai.

Lu märkis kolleegidega, et nakatumine end kiiremini paljundanud alatüüpi on hakanud vähenema. Võimekus end tõhusamalt paljundada tähendab reeglina sümptomite kiiremat avaldumist. See võimaldab töörühma sõnul haigestunud kiiremini isoleerida ja viiruse levikule tõhusamalt piir panna.

Autorid tunnistasid, et L-alatüübi allakäik pole veel sugugi kindel. Põhjapanevamate järelduste tegemiseks napib andmeid. Samuti nentisid nad, et alatüüpide virulentsuse hindamiseks tuleb teha täiendavaid katseid loomade või rakukultuuridega.

Veebruari lõpus ilmunud Maailma Terviseorganisatsiooni raporti kohaselt muteerub SARS-CoV-2 suhteliselt aeglaselt ja pole jõudnud muutuda kahe kuuga kuigi palju. Praeguseks järjestatud 104 viiruse genoomi kattuvad 99,9 protsendi ulatuses. Samuti pole mingit märki, et muutunud oleks valk, mida loodetakse kasutatakse vaktsiinides.

Uurimus ilmus ajakirjas National Science Review.