Immuunvastus uuele koroonaviirusele sarnaneb immuunvastusega gripile
Austraalia teadlased teatavad, et nad on tuvastanud, kuidas inimese immuunsüsteem asub võitlusse uue koroonaviirusega, mis praegu maailmas plahvatuslikult levib.
Katherine Kedzierska Melbourne'i Ülikoolist ja ta kolleegid kirjeldavad ajakirjas Nature Medicine, kuidas ühe patsiendi verre ilmus kolm päeva enne haiguse sümptomite kadumist samasuguseid immuunsüsteemi rakke, mis teatakse ilmuvat verre ka mõni päev enne gripist paranemist.
Patsiendi verre sugenes ka niisuguseid antikehi, suuri valgumolekule, mis tundsid ära koroonaviiruse SARS-CoV-2, see tähendab, sidusid end viiruseosakese külge. Immuunrakud ja antikehad püsisid veres veel seitse päeva pärast sümptomite täielikku taandumist.
Teadlaste sõnul on tähelepanuväärne, et immuunsüsteemi reaktsioon uuele koroonaviirusele sarnaneb sedavõrd reaktsiooniga gripiviirustele.
Uuritud patsient oli 47-aastane Hiina naine, kes oli saabunud mõni päev enne sümptomite teket Austraaliasse ja võeti seal pärast positiivse testitulemuse saamist haiglaravile. Haigus kulges patsiendil suhteliselt kergelt.
Kedzierska sõnul tuleb nüüd edasi uurida, miks on mõnedel teistel patsientidel immuunvastus nõrgem ja haiguse kulg raskem.
Teadlaste uurimistulemust on jõudnud juba kiita ka Austraalia tervishoiuminister Greg Hunt, kes avaldas lootust, et see aitab nüüd kiiremini leida viiruse vastast vaktsiini ja võib-olla ka ravimeetodeid.
Samas Melbourne'i Ülikooli instituudis, kus praegune avastus tehti, Peter Doherty nakkuste ja immuunsuse instituudis sünteesiti jaanuaris esimesena väljaspool Hiinat viirus SARS-CoV-2 ka kunstlikult.
See oli oluline samm viiruse tundmaõppimisel, mille järel instituut sai lisarahastust Austraalia valitsuselt, aga ka eratoetusi. Üheks annetajaks oli Hiina miljardär ja e-kaubandusettevõtte Alibaba asutaja Jack Ma.
Vaktsiiniuuringute rindelt on tulnud tähtis uudis aga ka Ameerika Ühendriikidest kus Washingtoni osariigis Seattle'is on alustatud uue koroonaviiruse vastase vaktsiini kliinilisi uuringuid.
Vaktsiini põhikomponendiks on RNA molekul, mis paneb organismi tootma üht koroonaviiruse pinnal leiduvat valku, lootuses, et sellele tekib immuunvastus, mis oleks siis varnast võtta ka päris viiruse vastu. Vaktsiini kasutuselevõtuni kulub aga veel vähemalt aasta.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa