Esimene vabatahtlik sai esmaspäeval USA-s koroonaviiruse proovivaktsiini doosi. Teadlased plaanivad järgmise kuue nädala jooksul kaasata 45 vabatahtlikku, et nende peal kontrollida vaktsiini ohutust ja selle võimet immuunsust esile kutsuda. Vaktsiini tootis ravimifirma Moderna koos USA riikliku allergia ja nakkushaiguste instituudiga (NIAID).

NIAID võimaldas uue vaktsiini kasutamist kliinilistesse uuringutesse ilma põhjalike loomkatseteta, kuigi tavaliselt on loomkatsed range eeltingimus inimkatsetele. Vaktsiini esimene katsetamine inimese peal võiks küll vaktsiini kiiremini turule tuua, on tegemist vaid esimese sammuga pikas protsessis. USA-s on toidu ja ravimiamet esitanud mitmeid nõudeid vaktsiini välja töötamise protsessile.  

Vaktsiini välja töötamine on pikk protsess

Enne kui uusi ravimeid peetakse piisavalt ohutuks, et neid saaks laialdaselt kasutada, peab ravim läbima kliinilise uuringu kolm faasi. USA riikliku allergia ja nakkushaiguste instituudi direktor Anthony Fauci ütles, et kui esmased testid lähevad hästi, möödub veel 12–18 kuud, et vaktsiin saaks valmis üldiseks kasutuseks.

Vaktsiini välja arendamise esimeses faasis uuritakse väikest rühma inimesi, tavaliselt 20–80 isikut, kellele manustatakse erinevas koguses vaktsiini. Teadlased jälgivad mitme kuu jooksul iga vabatahtliku ainevahetust ning millised ühised kõrvaltoimed ilmnevad erinevate dooside korral. 45 vabatahtlikku saavad eri doosi vaktsiini ning neid jälgitakse 14 kuu jooksul.

Teadlased kontrollivad lisaks kõrvaltoimetele, kas vaktsiin kutsub esile immuunvastuse, selleks analüüsitakse katses osalejate verd. Kui vaktsiin toimib kavandatud viisil, peaks immuunsüsteem looma antikehi, mis haaravad koroonaviiruse SARS-CoV2 pinnalt leitud iseloomulikku valku.

Pärast esimese faasi katseid tuleb ravimit katsetada teise ja kolmanda faasi uuringutes pikema aja jooksul ja rohkemate inimeste peal. Teise faasi uuringuteks kaasatakse tavaliselt mitusada vabatahtlikku ning osalejad jälgitakse mitme kuu kuni kahe aasta jooksul.

Kolmanda faasi uuringutes jälgitakse tavaliselt 300–3000 vabatahtlikku ühe kuni nelja aasta jooksul, niisugused nõudmised on esitanud USA toidu- ja ravimiamet (FDA). Kui FDA on andnud heakskiidu, läbib ravim ka neljanda faasi. Selles faasis on ravim jõudnud juba avalikku kasutusse, kuid teadlased jälgivad endiselt tuhandeid vabatahtlikke, et märgata vaktsiini kõrvaltoimeid, mida varasemates uuringutes ei tuvastatud. Ühtlasi uuritakse, kui hästi vaktsiin pika aja jooksul toimib.

Mõned teadlased proovivad arendada lausa ajutisi vaktsiine, mis kaitseksid inimese tervist kuu või kaks, et samal ajal saaks välja töötada pikemaajalist kaitset pakkuvat ravimit, kirjutas Associated Press.

Vaktsiini tõttu tekkinud konkurents

Koroonaviiruse vaktsiini välja töötamisega seoses on tekkinud konkurents nii riikide kui ka ravimifirmade vahel. Berliin üritab takistada USA-d, kuna viimane veenis Saksa ettevõtteid, et nad viiksid oma teadusuuringud USAsse. Saksa valitsusallikad ütlesid pühapäeval Reutersile, et USA administratsioon uurib, kuidas saaks ligipääsu Saksa firma CureVaci väljatöötatavale vaktsiinile.

USA teatas, et jätkavad vestlusi igasuguste ettevõtetega, kes on väitnud, et saavad aidata, samuti lubati jagada leitud lahendusi kogu maailmaga. Saksamaa majandusministeeriumi teatel on Berliinil suur huvi, et vaktsiine toodetaks just Saksamaal ja Euroopas.

Hoolimata pingetest möödunud nädalal, teatas Reuters täna, et hoopis USA ravimifirma Pfizer sõlmis lepingu Saksamaa ravimifirmaga BioNTech, et koos arendada võimalikku koroonaviiruse vaktsiini. Plaanis on kasutada BioNTech-i arendatud mRNA-l põhinevat ravimi välja töötamise platvormi. Ravimitootjad alustavad koostööd kohe ja on allkirjastanud eellepingu, et levitada vaktsiini väljaspool Hiinat, seisis ühisavalduses.

Võistlus toimub immuniseerimise arendamise nimel, sest seda peetakse kõige tõhusamaks vahendiks, et peatada haiguse ülemaailmne levik.