Sümptomiteta nakatunud võivad levitada koroonaviirust arvatust edukamalt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Koroonaviirus SARS-CoV-2 elektronmikroskoobi all.
Koroonaviirus SARS-CoV-2 elektronmikroskoobi all. Autor/allikas: NIAID-RML/(CC BY 2.0)

Uuel koroonaviirusel aitavad end riigisiseselt ja üle ilma levitada ka nakatunud, kelle enda sümptomid on kerged, või kellel puuduvad need sootuks, viitavad uued teadustööd.

Epideemia esimestel kuudel oletati, et haiguse leviku seisukohalt tuleb tunda eeskätt muret juba silmnähtavalt haigete inimeste pärast. Viiruse peiteperioodil inimeselt inimesele levimist peeti pigem haruldaseks ja vähetähtsaks. Esimest korda näidati seda Hiinas elava noore naise ja tema sugulaste näitel veenvalt alles veebruari lõpus.

Hiljuti ilmunud töös leidsid Saksa teadlased seitsme inimese näitel, et nende hingamisteedes leidus mõnel juhul suurel hulgal viirusosakesi juba esimeste sümptomite avaldumise päeval. Viimane vihjab, et nad võisid levitada viirust piiratud ulatuses juba enne seda.

Ümberlükkamatult pole võimalik seda uuringu ülesehituse põhjal siiski tõestada. Haigestunuid ei jälgitud nakatumishetkest saadik, vaid alles esimeste sümptomite ilmnemisel. Kokku leiti esimesel nädalal nakatamisvõimelisi viirusi 17 protsendis ninast või kurgust võetud proovides ja 83 protsendis rögaproovides.

Viirusosakeste hulk püsis töö kohaselt organismis kõige kõrgemana esimesed viis päeva pärast sümptomite avaldumist. Selle aja jooksul kurgust võetud proovidega sai nakatada kõige edukamalt ka katseklaasil olevaid rakke.

Kaheksanda päeva järel ei leidunud kurgus ega rögas nakatamisvõimelisi viirusosakesi selleks enam piisavalt palju. Hingamisteede alaosas püsis viiruse hulk jätkuvalt kõrge. Nii näib sarnanevat COVID-19 käitumine haiguse alguses pigem külmetushaigusele, hiljem SARS-ile.

Ebakõladele juhtumite arvus on viidanud ka mõned haiguse levikut mudeldanud teadlased. Ainult selgete sümptomitega nakatunutest jääb nakatunute plahvatusliku kasvu selgitamiseks mõnel juhul väheseks.

Näiteks saab ühe hiljuti võrguvaramusse MedRxiv laetud töö kohaselt kanda Singapuri ja Hiina Tianjini linnas registreeritud nakkusjuhtumitest vastavalt 48 ja 62 protsenti nende inimeste arvele, kes levitasid viirust selle peiteperioodil.

Keskmiselt andsid nad analüüsi põhjal viiruse edasi 2,55 ja 2,89 päeva enne sümptomite avaldumist. Uurimus pole ilmunud veel tunnustatud teadusajakirjas.

Samalaadsetele järeldustele jõuti esmaspäeval ajakirjas Science ilmunud töös. USA ja Hiina teadlased võrdlesid haiguse levikut Hiinas enne ning pärast karmimate reisikeeldude ja karantiini kehtestamist.

Töörühm leidis mitmetahulise mudeli põhjal, et epideemia alguses vastutasid leebete või puuduvate sümptomitega inimesed ligi 80 protsendi registreeritud haigusjuhtude eest. Kuigi nad nakatasid teisi väliste sümptomitega patsientidest tehtud eelduste kohaselt keskmiselt poole harvem, kandsid nad viirust siiski märkimisväärse hulga inimesteni.

Enne 23. jaanuarit leiti sama analüüsi põhjal üles iga seitsmes nakatunu. See räägib teadlaste hinnangul inimeste laiaulatuslikuma testimise kasuks. Ühtlasi viitab see vajadusele töötada välja selleks praegusest odavamaid lahendusi.

Teisipäeva õhtuks oli registreeritud maailmas üle 185 000 nakkusjuhu. Mõnedes riikides nagu Hiinas ja Lõuna-Koreas on suudetud uutele nakatumistele suuresti piir panna. Mitmel pool mujal jätkab aga nende arv hüppelist kasvu – kokku registreeriti ühe päevaga enam kui 13 000 nakkusjuhu.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: