Korduv muster
Esimene seagripi juhtum registreeriti USA-s märtsi lõpus. Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas rahvusvahelise rahvatervisealase hädaolukorra välja pelgalt kuu aega hiljem.

"Moodustasime (Eestis) aprilli lõpus kohe kriisimeeskonna, kuhu kuulusid haiglate ja perearstide esindajad, infektsionistid, epidemioloogid. Seal juures oli kiirabi, häirekeskus, perearsti nõuandetelefon. Avasime mais infoliini reisivatele inimestele, et saaks paanikat maha võtta," sõnas Iiris Saluri, toonane terviseameti avalike suhete juht, tuues välja peamise erinevuse võrreldes praegusega.

Eestis kinnitati esimene nakkusjuht 29. mail. Laste tantsu- ja laulupidu ning XXV üldlaulupidu sai pidada suhteliselt muretu südamega. Suvekuudel on hingamisteede nakkuste levik reeglina piiratud. Sellegipoolest teavitati inimesi võimalikust ohust piiripunktidel ja väljas oldi ka plakatitega. Kuni septembrini registreeriti vaid üksikuid haigusjuhte. Enamik haigestunutest said nakkuse välismaal.

"Otsustasime, et iga üksikut juhtumit testitakse 100. juhuni. Edasi on selge, et viirus levib Eestis. Iga üksikut juhtu pole võimalik enam diagnoosida ja peame lähtuma raskematest juhtudest," lisas Saluri. Piltlikult piisab epidemioloogidele sellest, kui klassis kinnitatakse laboratoorselt üks gripijuht. Kui peagi suur osa lastest samade sümptomite tõttu koolist puuduvad, põevad sama haigust ilmselt nemadki.

"See tekitas väga palju pahameelt ka tookord. Olin raadio ääres täiesti nõutu, kui seal hurjutati, miks ei diagnoosita igaühte, kel on huvi. Sama kuulsin kriisitelefonile helistanud inimestelt. Ent sellel pole mõtet, kui testimine ravi ei muuda," viitas Saluri.

Potentsiaalselt võiks käsitleda praegu iga tõsisemat külmetushaigust koroonaviirusena. Palaviku ja köhaga tuleb ikka kodus püsida. Juba näiteks Rootsis tekkinud diagnostikavahendite puuduse valguses võiks jätta testimisvõimekus raskemate juhtude tuvastamiseks.

Erakordne hooaeg
Terviseameti kauaaegne ja nüüdseks erru läinud epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar meenutas, et 2009. aasta sügisel saabus gripihooaeg tavalisest kaks kuud varem. Tavapärasest rohkem esines nii ülemiste hingamisteede nakkusi kui ka grippi.

"Novembri lõpuks puudusid lasteaiast umbes pooled lapsed, koolist veelgi rohkem. Elanikke ja meediat see ei häirinud, kuigi tegemist oli üsna tõsise epideemiaga," märkis Kutsar. Kokku haigestus sel aastal Eestis grippi hinnanguliselt 124 000 inimest. Tegu oli viimaste aastakümnete ühe kõige ulatuslikuma haiguspuhanguga.

Epidemioloog tõi pandeemia erilise tähelepanuta jäämise peapõhjustena välja kaks tegurit. "See ei olnud haruldane sündmus. Varasematel aastatel on pandeemiline gripp üle Eesti meil korduvalt väiksemas mahus käinud. Eesti gripiepideemia oli lihtsalt väike osa üleilmsest pandeemiast," sõnas Kutsar.

Samal põhjusel ei pandud kinni koole ja lasteaedu, kuigi lapsed kandsid viirusi ikka koju ja täiskasvanud need edasi tööle. Elu laiemalt seisma ei jäänud.

Vaktsiini saabumiseni tuli õpetada terviseametil rahvast end ise kaitsma. Muu hulgas jõudis Gerli Padari esituses massideni "Gripitants". Seda parodeeris ka näiteks "Ärapanija".

Teiseks haigestusid aastatel 2009–2010 seagrippi eeskätt lapsed ja noored. Intesiivravi vajas neist 125. "Suremus polnud õnneks raskemate juhtudega arvestades väga kõrge. Kolm last siiski suri," märkis Saluri. Enam kui 65-aastastest haigestus toona 2,9 protsenti. Hukkunutest moodustasid nad aga ligi poole.

Kokku suri 2009. aastal gripi tõttu 21 inimest, mis kahvatub viimaste aastate gripistatistika kõrval. Erand on vaid käesolev aasta. Sel gripihooajal on sattunud selle tõttu haiglasse ligikaudu 400 inimest. Intensiivravi vajanud 19 inimesest suri kümme.

Kuulo Kutsar nentis, et 2009. aasta gripipandeemia tõttu surnud inimeste tegelik arv võib olla suurem. Toona ei hakatud tihti põhjalikumalt välja selgitama, kas surmaga lõppenud kopsupõletik oli tingitud gripist või millestki muust. Gripikahtlusega uuriti lahanguproove umbes poolesajal juhul. Sarnaselt võis luua gripp soodsa aluspinna mitmete krooniliste tervisehädade, nagu südameveresoonkonna ja hingamishaiguste, surmavaks osutumiseks.

Võrdlusena suri maailmas tervikuna kinnitatult seagrippi vaid veidi 14 000 inimese. USA haiguste kontrolli- ja tõrjekeskuse hilisema analüüsi kohaselt jäi tegelik ohvrite arv 151 700–575 400 vahele.

Nokk kinni, saba lahti
Võrreldes praegu leviva koroonaviirusega oli pandeemiline gripp laiemas plaanis teada-tuntud vaenlane. Tõhus vaktsiin jõuti välja töötada juba 2009. aasta septembriks. Eesti riik vaktsiini tellima ei rutanud.

"Olime muidu Euroopa kõige viletsamad gripi vastu vaktsineerijad. Inimesed muutusid aga väga vihaseks, et meil pole kaitset," meenutas Iiris Saluri. Lõpuks otsustas Andrus Ansipi valitsus osta uut vaktsiini novembris 1,3 miljoni euro eest.

Neli kuud hiljem võis kuulda meedias taas pahameelt. Kokku vaktsineeriti hangitud vaktiiniga vaid 50 000 inimest, 200 000 doosi sooviti annetada või tagastada Maailma Terviseorganisatsioonile. Neist suur osa kanti lõpuks lihtsalt maha. Riskirühmi oli keeruline vaktsineerima saada.

"Kahjuks tol ajal perearstid, kes on põhilised elanike vaktsineerijad, ei kasutanud partiid lihtsalt ära. Nad ei tegelenud oma nimekirjades olevate patsientide vaktsineerimisega," nentis Kuulo Kutsar.

Epidemioloog tõdes, et kuigi inimeste huvi vaktsineerimise vastu on tasapisi tõusnud, jäävad Eesti elanikud tervikuna eriti Lääne-Euroopa riikidest maha. Osaliselt on selle taga ilmselt gripivaktsiini hind. Vaktsineerimiseks tuleb käia raha välja omast taskust.

---

Iiris Saluri nentis, et valmis tuleb olla ka esimeseks surmajuhtumiks. "Seagripi puhul ütles üks asekantsleritest, et tuleb 40 surmajuhtu. Neid oli lõpuks ainult 21, kuid suremus oli elanike arvule taandatuna maailmas üks kõrgemaid. Surmajuhtumeid tuli üks, kaks... ja lõpuks harjuti sellega ära. Küll teeme seda ka koroonaga," leidis Saluri.