Uuring analüüsis raseduse ajal tehtud gripivaktsiini mõju

Lapseootel emale tehtud gripivaktsiinil ei olnud mõju lapse tervisele viie esimese eluaasta jooksul, selgub Kanada teadlaste uuringust, mis tugineb 2009. aasta gripiepideemia vaktsineerimislaine andmetel.
2009. aasta aprillis hakkas levima uudne gripiviirus, mida esmalt nimetati seagripiks, hiljem A-tüüpi gripiks. Epideemia pidurdamiseks töötati võrdlemisi kiiresti välja vaktsiin, mida Kanadas manustati ka rasedatele. Tegu oli üsna ebatavalise ettevõtmisega, kuna sageli ei soovitata rasedatele vaktsineerimist selle võimalike tervisemõjude pärast.
Toonane gripipuhang oli aga sedavõrd laiaulatuslik ja tappev, et Kanada otsustas pakkuda vaktsineerimist ka rasedatele, kelles kolmandik lasi endale selle süsti teha.
Seega manustati 2009. aasta novembrist kuni 2010. aasta oktoobrini seda H1N1 vaktsiini enam kui 32 000 lapseootel emale, kelle lapsed kaasati hiljem uuringusse, et vaadata, kas sellel vaktsiinil võis olla mõju lapse tervisele.
Neid lapsi jälgiti viie aasta vältel pärast sündi. Täpsemalt vaadati näiteks astma, nakkushaiguste, motoorika, kasvajate esinemist, krooniliste haiguste kulgu ning erakorralise meditsiiniabi vajadust.
Selgus, et gripivaktsiini saanud lastel ei esinenud enamikku neist tervisehädadest rohkem kui lastel tavapäraselt.
Samas täheldasid teadlased, et pisut rohkem esines neil lapseea astmat ning seedeelundkonna põletikke. Kuigi selle uuringu valimi raames oli seos väike, kuid statistiliselt oluline, siis laiendades seda tulemust suuremale hulgale ei olnud tulemus enam statistiliselt oluline. Seetõttu ütlevad teadlased, et gripivaktsiini ning astma ja seedeelundkonna põletike vahelist võimalikku seost tuleks uurida edasistes uuringutes. Kuid nad pakkusid välja ka võimaliku põhjuse, miks vaktsineeritud emade lastel lapseea astma tekkis ning selleks põhjuseks pidasid teadlased elukoha keskkonnast tingitud mõjureid.
Tervikuna on see uuringu tulemused olulised, kuna näitavad, et rasedate gripi vastu vaktsineerimine ei too kaasa terviseriski sündivatele lastele. Kuna gripiviirused muutuvad kiiresti, võivad need kaasa tuua suuri ning laastavaid epideemiaid. Sellistel puhkudel on oluline kaitsta just haavatavamaid ühiskonnagruppe, nagu eakad, väikelapsed ja rasedad. H1N1 vaktsiini kasutamine rasedatel oli ka 2009. aastal äärmuslik meede kuna kaalus tol hetkel üles riski, mis oleks kaasnenud võimalusega, et paljud rasedad haigestuvad.
Seagripp ehk A-tüüpi gripp
2009. aasta alguses alanud gripiepideemiat hakati algselt nimetama seagripi puhanguks. Nimetus tuli oletusest, et see gripiviirus pärines sugadelt. Praegu kasutatakse seagripi asemel A-gripi mõistet. Seda põhjustab A-tüüpi gripiviiruse alamtüüp H1N1, mis oma olemuselt on sarnane sajandi eest möllanud pandeemilise hispaania gripi viirusega, mis toona tappis kuu aja jooksul kaheksa miljonit inimest.
Teadusartikkel ilmus ajakirjas The British Medical Journal.
Toimetaja: Marju Himma