''Suremus meid lapseeas esimesena nakatanud gripiviirustega samasse rühma kuuluvatesse viirustesse on 80 protsenti väiksem. Haiglaraviga päädivaid juhtumeid tuleb ette 75 protsendi võrra vähem. See on päris suur vahe. Muidugi ei tea me hetkel, kas lisakaitse vähendab ka nakatumisriski või võimaldab see meil lihtsalt haigus tõsisemate tüsistusteta läbi põdeda,'' märkis uurimuse esimene autor Katelyn Gostic ERR Novaatorile antud intervjuus.

Kuigi uuring keskendus vaid viimastel kümnenditel kõrge pandeemia tekitamise potentsiaaliga linnugripi viirustele H5N1 ja H7N9, oletab Gostic kolleegidega, et sama peab paika teiste gripitüvede puhul.

H5N1 saadab haiglasse ja tapab ebaproportsionaalselt sageli lapsi ja nooremaid täiskasvanuid. H7N9 valmistab sagedamini probleeme aga vanemaealistele. Sarnast vahet gripist mõjutatud vanuserühmades võis näha 1918. aastal maailma raputanud gripipandeemia ajal, mis tappis 50—100 miljonit inimest.

''H1N1 pandeemia tõttu hukkus ebaproportsionaalselt palju nooremas keskeas, umbes 30-aastaseid inimesi. See pole kindlasti vanuserühm, mille liikmetest ootaksime, et nad gripile vanematest inimestest kergemini alla vannuvad. Oletasime, et kõrgema suremuseni viis geneetiline kokkusobimatus neid nooruses nakatanud ja pandeemia põhjustanud gripitüve vahel,'' selgitas California üÜikoolis viiruste evolutsioonile keskenduv Gostic. Värske uurimus pakub hüpoteesile täiendavat tuge.

Gripp kui pulgakomm
Lihtsutatult sarnaneb gripiviirus pulgakommile. Kommiosa muutub aasta-aastalt kiiresti, mis raskendab muu hulgas universaalse gripivaktsiini loomist. "Kui su immuunsüsteem on lakkunud esimesena sinist pulgakommi, puudus sul laialt levinud idee kohaselt võimalus kaitsta end tulevikus rohelise, kollase või oranži kommi vastu. Tuleb aga välja, et n-ö pulgakommi pulk erineb erinevate gripiviiruste puhul märksa vähem. Laias laastus on sel vaid kaks kuju,'' sõnas Gostic.

Uuema arusaama järgi võib seega oodata, et kui immuunsüsteem on näinud esimesena vastavalt kõvera või sirge pulgaga gripiviirust, suudab see kaitsta organismi paremini ka kõigi ülejäänute piltlikult kõverate ja sirge pulgaga gripiviiruste vastu.

Teaduslikumas võtmes tähendab see, et näiteks H1 alatüüpi gripiviiruse läbipõdemine pakub täiendavat kaitset ka H2 ja H5 gripiviiruste vastu. Kokkupuude hooajalise H3 gripiviirusega vähendab aga H7 linnugripi läbipõdemisega seonduvaid tüsistusi.

Universaalne gripivaktsiini suunas
Esmapilgul võiksid tulemused valmistada seega vaid ainult rõõmu. Teadlased on üritanud aastaid valmistada universaalset gripivaktsiini, mis pakub laialdast kaitset kõigi populatsioonis ringlevate gripitüvede vastu. Praegu ennustatakse igal aastal, milline tüvi kõige tõenäolisemalt epideemiat põhjustada ähvardab ning vaktsineerida inimesi vaid selle vastu. Lähenemisviis on kallis. Samuti ei anna see alati kõige paremaid tulemusi.

Gostic nentis, et rõõmustamiseks on veel vara. ''Ühelt poolt näitab uuring, et laialdasem kaitse on võimalik. Seda kohtab looduses arvatust sagedamini. Teisalt viitab statistiline analüüs, et kui üks või teine gripiviiruste geneetiline rühm on jätnud immuunsüsteemile jälje, võib olla väga raske tekitada võrreldavat reaktsiooni teistsuguste gripiviiruste vastu. See töötab kahes suunas,'' laiendas naine.

Samas märkis ta, et täiendavat jokkerit immuunsüsteemi ja gripiviiruste vahelises mängus võib kujutada väikelaste gripi vastu vaktsineerimine. ''Kuna hetkel annab sesoonne gripi kolmikvaktsiin kaitse mõlemasse geneetilisse rühma kuuluvate gripitüvede vastu, võib see tähendada, et mitte kunagi varem grippi põdenud väikelapsi vaktsineerides anname neile kaitse mõlemat sorti gripiviiruste vastu,'' arutles Gostic. Hüpoteesi tuleb veel täiendavalt kontrollida.

Ennustuslik väärtus
Eeskätt võimaldavad tulemused teha paremaid ennustusi, kes on gripipandeemia puhkemisel kõige suuremas hädaohus. Kui enne 1968. aastat ringles populatsioonis kümneid aastaid järjest üks gripi tüvi ja iga suurema pandeemia järel on eelnev alatüüp ''lavalt minema kupatatud'', siis viimastel kümnenditel on erinevatel aastatel osutunud probleemiks üks või teine gripitüvi.

''Uurimus viitab, et inimese sünniaastat teades saame teha küllaltki häid oletusi selle kohta, millisesse gripitüvesse ta esimesel korral nakatus. Selle põhjal omakorda saame ennustada, kes on pandeemia korral leviva viiruse kohta paremini kaitstud. Epidemioloogid ja poliitikakujundajad saavad suunata seeläbi ressursse kõige suuremas ohus olevate inimesteni. See on järsus kontrastis varasema oletusega, et kõik on pandeemilise viiruse vastu täiesti kaitsetud,'' lisas Gostic.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.