Valk haakub viirusosakese pinnal leiduvate hemaglutiniinitorukeste külge, takistades viirusoakesel nõnda raku külge kinnitumist ja raku nakatamist. Uurimistööd juhtis David Baker Seattle'is asuvast Washingtoni ülikoolist. Tulemused on avaldatud ajakirjas Nature Biotechnology.

Paraku ei jõua teadlased selle valkaine katsetamiseni inimeste peal veel niipea. Samuti tunnistavad teadlased, et valk ei seondu eriti hästi sedasorti gripiviirustega, mis kimbutavad tavaliselt inimesi.

Igal aastal haigestub maailmas tõsiselt grippi kolm kuni viis miljonit inimest, kellest 250 000 kuni 500 000 sureb. Tervishoiutegelased püüavad igal aastal välja selgitada, millised gripiviiruse tüübid järgmisel talvel levima hakkavad, ja annavad vaktsiinitootjatele nõu, millist vaktsiini toota.

Kuid vaktsiin on harva täiuslik. Ikka juhtub, et see ei vasta olemasolevale viirusele päris täpselt. Nii et vajadus hea lisakaitse järele on kindlasti olemas.