Kas mul on gripp ja teised korduma kippuvad küsimused ({{commentsTotal}})

Nina nuuskav haige.
Nina nuuskav haige. Autor/allikas: Positmees/Scanpix

USA-s on gripihooaeg juba täies hoos, Euroopas ja Eestis püsib nakkusjuhtude hulk veel suhteliselt madalal tasemel. Teisisõnu on veel õige aeg end gripi vastu vaktsineerida ja küsida selle kohta ka kõiki teisi küsimusi.

Mis gripp üleüldse on?
Grippi põhjustavad ortomüksoviiruste sugukonda kuuluvad gripiviirused. Muu hulgas võib haigusega kaasneda peavalu, kõrge palavik, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus ning lihase- ja liigesevalu. Gripi ladinakeelne nimi Influenza tuleneb itaallaste kunagisest uskumusest, et palaviku, köha ja külmetuse taga on tähtede mõju (influenza).

Kuidas gripi ja tavalise külmetuse vahel vahet teha?

Teiste tervise huvides on parem karta kui kahetseda. Kahtluse korral võta ühendust perearstiga.

Miks gripp eeskätt talvel levib?
See pole veel päris selge. Samas on merisigadega tehtud katsete käigus leitud, et gripiviirused levivad paremini külmas ja kuivas õhus. See on iseloomulik pigem talvistele tingimustele. Inimesed veedavad talvel ka rohkem aega siseruumides ja puutuvad teiste inimestega rohkem kokku. See soodustab omakorda viiruse levikut. See ei tähenda aga, et inimesed suvel üldse grippi ei haigestu.

Kui pikalt grippi haigestunud inimene nakkusohtlik on?
Gripi inkubatsiooniperiood on 1–4 päeva. Nakkus võib levida ühelt inimeselt teisele juba päev enne sümptomite avaldumist. Muidu täie tervise juures inimesed põevad gripi läbi tavaliselt 3–7 päevaga. Tööle või kooli ei tohiks seejärel kohe minna. Ennast hästi tundev inimene võib nakatada teisi veel 5–7 päeva.

Kas grippi on mitut sorti?
Gripiviirused jagatakse kõige laiemalt viirusosakeste pinnavalkude põhjal A-, B-, C- ja D-tüüpi gripiks. A- ja B- tüüpi gripiviirused põhjustavad haiguspuhanguid ja mõnikord ka epideemiaid.

Samas on viirused kergelt erinevad. A-tüüpi gripiviiruste alatüübid suudavad nakatada peale inimeste ka veel näiteks sigu, hobuseid, hülgeid ja linde. See soodustab erinevaid mutatsioone kandvate gripitüvede pärilikkusaine rekombineerumist. Tulemuseks võivad olla seega gripitüved, mis suudavad paljundada ja levitada ennast varasemast kiiremini ning paremini.

Allolev graafik koondab neist mõned nimekamad gripiviirused. Lisaks on graafikul näha, milliseid loomi erinevad gripiviirused nakatavad.

B-tüüpi gripiviiruste muteerumiskiirus 2–3 korda aeglasem. Neid pole seostatud ühegi pandeemiaga. Lisaks inimestele võivad nakatada B-tüüpi gripiviirused hülgeid.

C-tüüpi gripiviirused suudavad nakatada lisaks inimestele veel sigu ja koeri. Kuigi laiemalt need inimeselt inimesele ei levi, võivad need tekitada piiratud ulatusega haiguspuhanguid.

D-tüüpi gripiviiruste olemasolu sai teatavaks alles suhteliselt hiljuti – 2014. aastal. Toona leitud gripiviirused nakatavad teadaolevalt veiseid ja sigu, kuid mitte inimesi.

Laiemalt levivad inimeselt inimesele nn seagripid H1N1 ja H3N2 ning B-tüüpi gripiviirused. Selleaastane nelikvaktsiin tõstab inimeste vastupanuvõimet kahe A-tüüpi gripiviiruse tüve (A/Michigan/45/2015 (H1N1) pdm09-sarnane tüvi (A/Michigan/45/2015, NYMC X-275); A/Hong Kong/4801/2014 (H3N2)-sarnane tüvi (A/Hong Kong/4801/2014,NYMCX-263B) ja kahe B-tüüpi gripiviiruse tüve vastu (B/Brisbane/60/2008/-sarnane tüvi (B/Brispane/60/2008, metsikut tüüpi); B/Phuket/3073/2013-sarnane tüvi (B/Phuket/3073/2013, metsikut tüüpi). Kolmikvaktsiin pakub kaitset kahe A-tüüpi gripiviiruse ja ühe B-tüüpi gripiviiruse vastu.

Mis lugu nende H-de ja N-idega on?
A-tüüpi gripiviirusi jagatakse nende pinnal leiduvate torujate antigeenide põhjal veel täiendavalt erinevateks alatüüpideks. Hemaglutiniini (H) ja neuraminidaasi (N) põhjal tunneb gripiviirusi ära inimeste ja teiste loomade immuunsüsteem. Kokku on tänaseks avastatud 18 hemaglutiniini ja 11 neuraminidaasi vormi. Need omakorda võivad omavahel kombineerudes moodustada 198 erinevat gripivarianti.

Nii H kui ka N on viiruse leviku seisukohalt üliolulised. Lihtsustatult aitab hemaglutiniin viirusel rakku tungida. Neuraminidaas aga nakatada teisi rakke.

H kinnitab end rakupinnal leiduva suhkru siaalhappe külge. Selle tulemusel ümbritseb rakk selle membraani-sarnase mulliga ja imeb selle hävitamiseks raku sisse. pH taseme muutuse tõttu muudab hemaglutiniin oma kuju, võimaldades viirusosakesel membraanist välja tungida. Neuraminidaas soodustab seevastu siaalhappe raku pinnalt eemaldamist. Selle tagajärjel pääsevad viiruspartiklid nakatama teisi rakke.

B-tüüpi gripiviiruseid alatüüpideks ei jagata. Tegelik gripitüvede arv on variatsioonide tõttu gripiviiruste pärilikkusaines – RNA-s – aga veelgi suurem.

Kuidas teadlased siis üldse teavad, millise viiruse vastu vaktsiini luua?
Ennustus põhineb tüvede põhjal, mis nakatasid inimesi kõige edukamalt eelmisel gripihooajal. Põhjapoolkeral kasutatavas vaktsiinis leiduvate tüvede üle otsustatakse veebruaris, lõunapoolkera omade üle septembris.

Sarnaselt teistele vaktsiinidel ei paku gripivaktsiin täielikku kaitset. Samas vähendab vaktsineerimine haigestumisriski sõltuvalt aastast keskmiselt 40–60 protsenti. Tavaliselt pakub vaktsiin kõige paremat kaitset H1N1 ja B-tüüpi gripiviiruste vastu. H3N2 muteerumiskiirus on suurem ja ka selle antigeen muutub vaktsiini valmistamise ajal munades kõige altimalt.

On veel vara öelda, milline viiruse alatüüp jääb gripihooajal domineerivaks. Need viirused, mis on Eestis sel aastal geneetiliselt määratud, vastavad selle aasta vaktsiini tüvedele. Euroopas tervikuna on seni registreeritud veidi rohkem nakatumisi B-tüüpi gripiviirustesse. Nakatumisjuhtude arv gripiviirustesse A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2) on olnud enam-vähem võrdväärne.

Miks ma ennast vaktsineerima peaksin?
Kuigi muidu tervete inimeste jaoks kulgeb gripp enamasti eriliste tüsistusteta, põeb igal aastal maailmas grippi raskekujuliselt kolm kuni viis miljonit inimest. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel sureb neist omakorda 300 000–500 000. Kõige sagedamini nakatuvad grippi seejuures lapsed, vanurid ja muidu nõrgema immuunsüsteemiga inimesed.

Kas enda vaktsineerimiseks on juba hilja?
Ei, kuigi näiteks Põhja-Ameerikas näib olevat gripihooaeg ebatavaliselt vara, võib olla nakatumisrisk kõrgem isegi märtsis. Sama tõuseb vaktsiini mõjul antikehade hulk nakatumisriski vähendamiseks kuni kahe nädala jooksul. Ajavahemiku vältel ei kaitse see gripi eest täie tõhususega. Kerge külmetuse korral on vaktsineerimine lubatud. Palaviku korral tuleks oodata aga selle möödumist.

Nelikvaktsiini VaxigripTetra on ravimiinfo.ee lehe alusel 19. detsembri seisuga saadaval 185 apteegis, odavamat kolmikvaktsiini Influvac 12 apteegis.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: