Ülitõhusa gripivaktsiini võti võib peituda laamades ({{commentsTotal}})

Mitmed laamade antikehad on inimeste omadest väiksemad ja aitavad seega tõhusamalt gripiviirust neutraliseerida.
Mitmed laamade antikehad on inimeste omadest väiksemad ja aitavad seega tõhusamalt gripiviirust neutraliseerida. Autor/allikas: Johann "nojhan" Dréo -

Laamade abil loodud hiidantikehad kaitsesid hiiri 59 gripitüve vastu, pakkudes uut lootust universaalse ja laiapõhjalist kaitset pakkuva gripivaktsiini loomiseks.

Praegu kasutatavad gripivaktsiinid õpetavad inimeste immuunsüsteemile, kuidas näevad välja 3–4 gripitüve. See suurendab võimalust, et immuunsüsteem suudab nende tüvede sissetungi juba eos tagasi lüüa. Tavaliselt kaitseb vaktsiin tõhusalt aga vaid kuni 60 protsenti, halvematel aastatel vaid 30 protsenti vaktsineeritutest. Vaktsiini tootmine algab ammu enne gripihooaja saabumist. Nii peavad viroloogid ja teised asjatundjad ennustama, millised tüve hakkavad ringlema pea poole aasta pärast. Aeg-ajalt läheb ennustus mööda.

Teistsuguseid või muteeruda jõudnud viiruse pinnal leiduvaid valke immuunsüsteem aga enamasti ära tunne. Nõnda on otsinud teadlased aastaid võimalusi inimestele laiapõhjalisema kaitse andmiseks. Siinkohal tulevadki mängu laamad. Pigem oma villa poolest tuntud Lõuna-Ameerikas elavad mäletsejad. Viirusi ära tundvad ja neid neutraliseerivad laamade kaitsekehad on inimeste omadest oluliselt väiksemad ja pääsevad gripiviiruste pinnavalkude vahele. Viiruste need osad sedavõrd palju muutuda ei saa. Seetõttu on nende muutlikkus väiksem.

"Kui see erinevus väga suur ei ole, siis piisavalt tugeva immuunreaktsiooni või hea kaitse tekkides laieneb kaitse ka teisele sarnastele epitoopidele. Immunsüsteem ei vaata epitoobi järjestust väga täpselt, vaid rohkem selle kuju. Ühe aminohappe vahetus väga suurt muutust ei tekita," selgitas universaalse vaktsiini tööpõhimõtet Pärt Peterson, Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor, kes värske uurimusega otseselt seotud polnud.

Sellest põhimõttest Ian Wilson USA-s Califonias asuva Scrippsi instituudi strukturaalbioloogiaprofessor lähtuski. Wilson nakatas kolleegidega laamasid kolme gripiviirusega ja uuris nende mõjul loomade veres tekkinud antikehi. Töörühm valis välja neist neli, mis ründasid katseklaasis kõige rohkemaid viirusi. Antikehade ehitust teades said teadlased valmistada laboris nende valmistamisjuhiseid sisaldavad DNA jupid. Lõigud üheks järjestuseks kokku põimides valmis geen, mis valmistas laamade mõistes hiiglaslikke antikehi.

Lahendus pandi proovile hiirtega tehtud katsetes. "Testitud 60 gripiviirusest ei aidanud see vaid ühe vastu ja see viirus teadaolevalt lindudelt inimestele ei levi. Teisisõnu oli see väga efektiivne," kinnitas Wilson. Seejuures sai toimetada antikehi loomade organismi kahel viisil. Neid sai süstida nii otse loomade vereringesse kui ka pakkida ohutu geeniteraapias kasutatava viiruse sisse. Viirust sisaldavat spreid hiirtele ninna lastes hakkasid valmistama loomarakud ise vastavaid antikehi. Seda lahendust saaks kasutada eeskätt vanemate inimeste gripi eest kaitsmisel.

Nagu iga katsejärgus vaktsiiniga, võidakse jõuda sinnamaani alles aastate pärast. Hakatuseks pole sugugi kindel, et inimeste immuunsüsteem ei pea laamade valkudel põhinevat antikehi võõrkehaks ja ei asu neid hävitama. Nii plaanib töörühm teha esmalt täiendavaid loomkatseid. Inimkatsete kõigi faaside läbimine võib nõuda sadu miljoneid eurosid ehk ravimifirmade toetuseta hakkama ei saaks.

Samal ajal juhtis aga Wilson tähelepanu, et adenoviirusel põhineval lahendusel on potentsiaali kaitsta inimesi pikemat aega. "Nakatatud rakke saab võrrelda tehastega, mis toodavad kaitsekehi ülemistes hingamisteedes, potentsiaalses nakkuskohas mitmeid kuid järjest," laiendas professor. Heal juhul piisaks sellest terve gripihooaja üle elamiseks.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: