Kuid esmalt põhimõistetest, kõige sagedamini põhjustab nohu – klassikalist rahvasuus külmetusena tuntud haigust, rinoviirus. See elab küllaltki edukalt ka erinevatel pindadel. Seda kuni ööpäev, mõnikord isegi kauem.

"Kui keegi oma tatiste näppudega katsub mingit pinda ja järgmine inimene puudutab sama pinda, on üpriski tõenäoline, et rinoviirus sinna sõrmeotstele satub. Näpuotsas rinoviirus muidugi nohu ei põhjusta, aga kui inimene puudutab nende sõrmedega oma nina, võib ta endale haiguse saada küll," selgitas Oona.

Kui palju aitab nohu ennetada käte pesemine, selles osas uuringud täiesti üksmeelel pole. Mõne uuringu kohaselt aitab selle hoolikalt tegemine nakatumist mõnevõrra ennetada. "Kuid näiteks ühes uuringus, kus õpetati lasteaialastele hoolikat kätepesu, ei saadud võrreldes teiste lasteaedadega tulemuseks, et nakatumine viirusnakkustesse oleksid oluliselt vähenenud," lisas dotsent.

Gripiviirus aga levib eelkõige õhu teel, mitte niivõrd kontaktnakkusena.

Kuid kuidas on ikkagi lugu musitamise ja suudlemisega? Ka tervitusmuside andmise ja hingamisteede-viirusnakkustesse nakatumise omavahelisi seoseid on uuritud teaduslikult. Tõsi, märksa vähem. "Üldine järeldus on, et sellisel viisil nakkust saada on küllaltki raske. Tseremoniaalne tervitus toimub tegelikult ju õhusuudlusena. Seal on see nakatumisrisk ikka ääretult väike," märkis Oona.

Lugemissoovitus:
Marje Oona soovitused külmetushaigustesse nakatumise vältimiseks

Nakatumisrisk on võrdlemisi väike ka suult suudlemisel. "Neid viiruseid, mis põhjustavad nohu ja köha, süljes ei ole. Need on ikkagi nina limas," sõnas dotsent. Peljata tasuks herpesviirust, mille 1. tüüpi on nakatunud märkimisväärne osa täiskasvanuid nagunii.

Samas võib oodata, et teiste "põhjalikumalt" tervitamisega kaasneb märkimisväärne bakterite ülekanne ühest suust teise. Aastal 2014 ilmunud uuringus leiti, et 10-sekundit kestva intiimse suudlusega liigub ühest suust teise umbes 80 miljonit bakterit.

Selle pärast muretsema aga eriliselt ei tuleks. "Kui inimesed tunnevad, et neil on südames kindel soov suudelda, siis ei peaks mikrobioloogilised põhjused olema küll need, mis peaksid neid takistama, (välja arvatud väga kindlad juhud, kui tõesti ongi tegemist suu ja suuõõne nakkustega)," sõnas Oona.

Hoopis ettevaatlikum tasuks olla mõneti teises, kuid siiski sarnases olukorras. Väikestele lastele süüa andes ei tohiks söögilusikas käia läbi enda suust. Laste suuõõnt võivad hakata sellisel juhul koloniseerima kaariest põhjustavad mikroobid.

Üldisemad soovitused
"Hingamisteede viirusnakkuste puhul praegu imetõhusat viisi nakatumise vältimiseks ei ole. Gripi ennetamiseks on abi vaktsineerimisest, kuid päris kõiki gripijuhte ka sellisel viisil ei saa ennetada," nentis Oona. Gripi vastu vaktsineeritutel on tõenäosus haigestuda 30–80 protsenti väiksem, erinevatel hooaegadel on gripivaktsiini tõhusus mõnevõrra erinev.

Siiski on gripivastane vaktsineerimine meil olemasolevatest gripi ennetamise viisidest kõige tõhusam. Küüslaugu söömine ja käte pesemine sinna lähedale ei ulatu. Peale gripi teiste hingamisteede viirusnakkuste vastu praegu kahjuks vaktsiini ei ole.

Nakatumist aitab vältida ka rohke värskes õhus viibimine, korralik tuulutamine. "Vanad head soovitused ikka kehtivad. Tõbine olles tasuks jääda ikka koju. Siiski – inimene on nakkusohtlik juba peiteperioodi lõpus, kui sümptomeid veel ei ole," lisas dotsent. Hingamisteede-viirusnakkusi ei õnnestuks seega täielikult välja juurida isegi juhul, kui kõik istuks terve nohuperioodi vältel kodus karantiinis.

"Kui sa kusagil väljas käid ja koju jõuad, siis pese käed ära. Ära puuduta ka asja eest teist taga oma nina, eriti viirusinfektsioonide perioodil. Ning suudlemisel ei ole vaja nohusse nakatumist peljata," rõhutas Oona.