Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova tõi välja, et eelmisel nädalal vajas ülemiste hingamisteede nakkuste tõttu arstiabi 1587 inimest. Möödunud aastal küündis nende arv 1862 ja 2016. aastal 1799-ni. Seega pole käesolevas aastas midagi erilist.

Gripihooaeg algab aga alles septembri lõpus. "Hooaeg algab tavaliselt paragripi-, adeno-, rino- ja teiste viiruste ringlusse jõudmisega. Praegu on ringluses just need viirused, gripiviirus ringlusse jõudnud veel pole," sõnas Sadikova. Seda kinnitasid ka kolm perearsti, kellega ERR Novaator ühendust võttis – ühtegi gripijuhtumit nad viimase kuu jooksul näinud pole.

Ägedaid hingamisteede haigusi, sh grippi esineb kõigil aastaaegadel. Samal ajal iseloomustab nende esinemist aga ka selgelt väljakujunenud hooajalisus - viirusliku etioloogiaga haigused hakkavad sagenema septembris-oktoobris, haigestumus jõuab haripunkti veebruaris-märtsis ning vaibub aprillis-mais.

"See on seotud nii kooliperioodiga, mil palju inimesi on koos ühel väikesel territooriumil, kui ka külma ilmaga, mille toimel nõrgeneb organismi vastupanuvõime. Samuti viibivad inimesed külmal ajal rohkem koos siseruumides, mis lihtsustab viiruste ülekandumist – nii võib üks haigestunu mõne tunniga nakatada kümneid inimesi," selgitas Sadikova.

Kangelase mängimisel pole mõtet

Sellest ka moraal, end haiglaslikult tundes tuleks teiste heaolule mõeldes võimalusel kohe koju minna. Grippi haigestunud inimesed levitavad seejuures nakkusohtlikke aerosoole isegi lihtsalt sisse-välja hingates. Selleks pole vaja isegi aevastada või köhida. Samuti tuleks katsuda puhata ja taastumiseks aega võtta. Haiguse püstijalu põdemine pikendab reeglina selle kulgu oluliselt.

Külmetuse ravimiseks mõeldud ravimid leevendavad aga vaid sümptome. Köha põhjustab seejuures sageli hoopis kurku valguv nohu, mistõttu pole rögalahtisti võtmine tihti tarvilik. Kuuma auru tegemise asemel võiks eelistada toatemperatuuril töötavat vedelikupihustit. Teejoomine aitab täiendada aga higistamisel kaotatud vedelikuvarusid.

Kõik annab ennetusest...

Piisav uni mängib tähtsat rolli ka haiguste ennetamisel. Sama tähtis on sage kätepesu. Näiteks kasvõi WC-s võib elada enam kui 70 000 liiki viiruseid ja baktereid, millest osa tekivad haigusi ka inimestel. Immuunsüsteemi tööd parandab ka mitmekülgne toitumine ja regulaarne trenn. Viimaks on pärast pikka sooja suve oluline valida uutele ilmaoludele sobilik riietus.