Mine haigena koju! Gripp levib ka pelgalt hingeõhu vahendusel ({{commentsTotal}})

Nina nuuskav haige.
Nina nuuskav haige. Autor/allikas: Positmees/Scanpix

Gripiviirused ei paisku õhku ainult köhimisel või aevastamisel, piisab ka rahulikult sisse ja välja hingamisest. Nii selgub kümnete grippi haigestunud üliõpilaste lähistelt kogutud proove analüüsinud teadlaste tööst.

Grippi haigestunud inimesed tekitavad uurimuse juhtivautori Donald Miltoni sõnul nakkusohtlikke aerosoole isegi juhul, kui nad parasjagu ei köhi. Eriti tähtis levikuvektor on hingeõhk Marylandi ülikooli keskkonnaterviseprofessori hinnangul haiguse esimesel paaril päeval.

Teiste nakatamise vältimiseks ei pruugi piisata isegi regulaarsest kätepesust või aevastamisel-köhimisel suu ja nina taskurätiku või õlaga katmisest. Kolleegide või kaasõpilaste huvides tuleks haigena kohe koju jääda või töölt lahkuda.

Tõdemus kui selline pole uus. Sama on uurimuse autorite hinnangul tegu esimese korraga, kui oletus on pandud katseliselt proovile kontrollitud tingimustes. Katse käigus istusid grippi haigestunud 142 tudengit muust laborist vaheseintega eraldatud kilekambris ja hingasid ventilatsiooniava meenutavasse seadeldisse. Kokku tegid nad seda 30 minuti vältel kolmel eri päeval. Lisaks torbikus leidunud filtritele uuriti nende ninast ja suust vatitikuga võetud proove.

Milton leidis kaaslastega rakke nakatada suutvaid gripiviiruseid igas kolmandas proovis ka juhul, kui katsealused polnud uurimisperioodi vältel köhinud. Aevastusi registreeriti vaid paaril korral. Teisisõnu pole need gripi õhu kaudu levikul kuigi olulised. See ei tähenda aga, et gripiviirused ei võiks aevastusel pindadele paiskunud limas püsida nakatamisvõimelised kauem kui väiksemates tilkades.

Töörühm pani lisaks tähele, et hingeõhus leidus gripiviiruseid vaid juhul, kui gripiviirused olid suutnud nakatada ka hingamisteede alaosas leiduvaid rakke ja jõudnud kopsude lähistele. Ülemistes hingamisteedes pesitseva nakkuse korral nakkusohtlikke gripiviiruseid hingeõhus ei täheldatud.

Teadlased loodavad, et tulemustest on lisaks kaine mõistuse leviku ergutamisele kasu ka matemaatiliste mudelite koostamisel. Need aitavad paremini mõista gripi levikut ja epideemiate kulgu.

Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Kuidas gripi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkuste ehk rahvakeeli külmetuse vahel vahet teha?

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: