Palusime neile küsimustele vastata Tartu ülikooli mikrobioloogia professoril Irja Lutsaril ja Terviseameti epidemioloogianõunikul Kuulo Kutsaril.

5 mõtlemapanevat fakti gripi kohta:

1. Gripiviirused arenevad Aasias.
2. Loomadelt ja inimestelt pärinevad viirused on inimesele ohtlikumad võrreldes nendega, mis aastate kaupa püsivalt inimeste seas ringlevad.
3. Nakatunud inimene on ohtlik üks päev enne kui tal üldse haigusnähud tekivad. Kõige nakatusohtlikum on ta kolmel esimesel haiguspäeval
4. Külm ilm otseselt ei põhjusta viirushaigusesse haigestumist, kuid Soome teaduskatsest selgub, et ilmade külmaks muutumine soodustab viirushaiguste, sh gripi levimist.
5. Arstid ei tee gripisümptomitega patsientidele piisavalt laboratoorseid teste, kuid inimesed võiksid testimist ise rohkem nõuda.

Kuidas gripiviirused sünnivad?

Irja Lutsar: Gripiviirused, nagu inimesedki, sünnivad oma emadest, aga viiruste ja bakterite erinevus on, et bakterid paljunevad ja jagunevad, kuid viirused saavad paljuneda mõne peremeesraku sees. Kui räägime inimestest, siis on need inimese rakud.

Viirusel puudub igasugune tootmismehhanism ja see tähendab, et viirused ise ei saa ka paljuneda ilma peremees rakuta. See võib olla loom-, taime- või inimrakk, kuid väljaspool rakku viirused paljuneda ei saa.



Uued viiruse rakud tehakse peremeesrakus eraldi valmis. Kõik viiruseosakesed tehakse inimese rakus valmis kasutades selleks olenevalt viirusest inimraku või viiruse enda ensüüme. Respiratoorsed viirused võtavad veel peremeesrakust endale ümbrise ka.

Seejärel hakkavad nad elama iseseisvat elu. Kuid see tähendab, et nad peavad järgmise raku leidma. 

Me teame, et gripitüved arenevad.

Kuidas meie piirkonna gripitüved arenevad? 



Irja Lutsar: Me sõltume ikka väga palju sellest, mis toimub meie ümber. Kuna gripiviiruse genoom on segmentidest koosnev ja mitte väga ühtne, siis seal on väga kerge vahetada genoomi osakesi.

Kui räägime viimasest gripipandeemiast, mida algul nimetati sigade gripiks, siis see ei olnud sigadelt pärit gripp, vaid inimgripp, kuid inimesest oli seal vaid üks osa ja teised osad pärinesid sigade ja lindude gripiviirusest.



Taolisi gripitüüpe kutsutakse A-tüüpi gripiks ning sinna gruppi kuuluvad viirused on pidevas muutumises.

Kuid gripitüved arenevad eelkõige Aasias ja sealt tulevad uued gripitüved mujale. Ütleme nii, et seal, kus inimesed, linnud ja loomad elavad väga tihedalt koos, sealt need uued viirused alguse saavadki.



Tänapäeval on ju väga kerge viirusi eksportida. Nemad oskavad sama hästi lennata kui inimesed. Tänapäeval on see kõik palju kiiremaks läinud.

Kuulo Kutsar: Tõepoolest jah nii see on, et loomadelt ja inimestelt pärinevad viirused on inimesele ohtlikumad võrreldes nendega, mis aastate kaupa püsivalt inimeste seas ringlevad. 

Meil Eestis ringlesid tõsiselt ohtlikud gripiviirused ülemaailmse pandeemia perioodi alates 2009. aastast.

Millist tüüpi gripiviirusetüved on Eestis levinud?

Kuulo Kutsar: Praegusel gripihooajal, mis algas oktoobrikuust ja reeglina kestab aprilli lõpuni, on meil levinud nii A- kui B-gripiviirused, eriti selle Yamagata tüvi.

Erinevaid tüvesid tuleb rõhutada sellepärast, et need gripitüved on meil vaktsiinviirustena käesoleval hooajal vaktsiinidena olemas.



Milline on nende kattuvus, see tähendab kas vaktsiinviiruste poolt esile kutsutud antikehad toimivad ka ringlevate viiruste vastu? Selle kohta võib esialgu öelda küll seda, et see vastavus on olnud päris hea ja vaktsiinid on seni olnud meil tõhusad.

 Lõppkokkuvõtte saab teha muidugi alles gripihooaja lõpus.

Mis faktorid mõjutavad pandeemia teket?



Kuulo Kutsar: Ühe riigi põhised epideemiad ja harva ka globaalse mõõduga pandeemiad kujunevad loomadelt pärit viiruste sattumisega inimpopulatsiooni. Aga teatavasti ei ole inimesed nende viirustüvede suhtes kohanenud ja antikehi ei oma. See tähendab, et enamik elanikest võivad lühikeses ajavahemikus nakatuda ja haigestuda.

Kes on kõige rohkem ohustatud?



Irja Lutsar: Riskirühmad on sarnased igal gripihooajal. Terviseameti kodulehel on need sihtrühmad väga ilusti välja toodud.

Ennekõike lapsed, sest inimene peab oma elus omandama antikehi ja need tuleb igaühel ise omandada. Lapsed põevad sageli hingamisteede haigusi, mis on täiesti normaalne. 



Inimesed, kellel on immuunsüsteemihäired. Immuunsus läheb alla ka vanemas eas ehk vanuses 65 ja üle on kindlasti gripitüsistuste oht palju suurem.

Lisaks sellele inimesed, kes juba põevad hingamisteede haigusi. Krooniline obsturktiivne kopsutõbi, astma ja teiste taoliste haiguste põdejad on kindlasti rohkem ohustatud.

Gripiviirus võib seega olla teiste krooniliste haiguste katalüsaator?

Irja Lutsar: Jah, kui need hingamisteed on juba kahjustatud, siis on viirusel kergem minna hingamisteedesse. Eks me kõik puutume pidevalt kokku erinevate viiruste ja antikehadega. Kui immuunsüsteem on kahjustatud ravi või haiguse tagajärjel või näiteks stressi tõttu, on viirustel kergem organismi jõuda.

Väga hästi kirjeldatud, et kui on stressirohke elu, siis lõpuks tuleb veel mingi haigus ka. Ehk need asjad on kõik väga omavahel seotud.

Kuidas grippi vältida?



Irja Lutsar: Grippi on keeruline vältida. Vaktsineerimisest on palju juttu olnud. Eriti soovitatakse riskirühma inimestel ennast vaktsineerida. Ja külmetamine ei tule väga kasuks. 


Soomlased tegid kümmekond aastat tagasi väga huvitava uuringu noorsõduritega. Nad jälgisid neid aastaringselt ja vaatasid millal nad rohkem haigeks jäävad ning sõjaväes arstipoole pöörduvad. Arstivisiitide arv hakkas kasvama, kui temperatuur langes, aga need kes arsti poole pöördusid olid olnud rohkem välistreeningutel, rohkem külmetanud. Seega üldiselt külmetada pole hea.

Ega koju jäämine ka väga palju ei aita, kuid meie kliimas on inimestel võimalus ennast vähemalt riidesse panna.

Kuulo Kutsar: Maailma terviseorganisatsioon on  juba aastaid tagasi soovitanud, et 75 protsenti elanikest peaksid gripihooajal olema vaktsineeritud, kuid tegelikult on selleni Euroopas jõudnud ainult Holland ja ka Ühendkuningriik. Eesti oma aastase kahe protsendiga gripivastase hõlmatusega ei küündi sellele ligi lähedalegi.

Grippi haigestumine on Eestis aastate lõikes üsna palju varieerunud. Näiteks käesolev hooaeg on üsna sarnane 2015/16 aastale. See tähendab, et grippi haigestumine nendel aastatel on olnud madal, kuid möödunud hooajal hoopiski kõrgem.

Kas perearstid peaksid pöörama rohkem tähelepanu haiguse diagnoosimisele?

Kuulo Kutsar: Näiteks käesoleva aasta jaanuaris on registreeritud 79 gripijuhtu, kuid möödunud aastal samal ajal oli 801 grippi juhtu. Seega suurel määral sõltub see sellest, millisel määral võtavad inimesed vaktsineerimisega vedu.



Teisest küljest kuivõrd nad arvestavad neid nakatumise vältimise soovitusi, mida perearstid ja terviseamet üsna sõnakalt aastate jooksul levitanud.

Gripp on selline haigus, mida inimesed peavad püstijalu, mistõttu jäävad paljud haigusjuhud diagnoosimata.

Gripihooajal oleme korduvalt rääkinud perearstidele, et tuleks rohkem laboratoorset diagnostikat teha. See tähendab, et kui inimesed tulevad nende juurde ülemiste hingamisteede vaegustega, siis teha see vahe sisse, kas tegemist on gripiga või muude gripitaoliste viirustega.



See on oluline just selles mõttes, et kui me oleme laboratoorselt tuvastanud viiruse, siis me saame kasutada spetsiaalseid gripivastaseid ravimeid nagu Tamiflu ja Relenza on ka Eestis müügil olemas, kuid neid tuleb manustada 48 tundi pärast seda kui haigusnähud ilmnevad. Kui me manustame hiljem, siis nad on vähe aktiivsed. Seega laboratoorne diagnostika on kõige alus. Sama ei saa öelda muude ülemiste hingamisteede haiguste vastu, sest nende haiguste vastu pole spetsiifilisi ravimeid ja ravi käib sümptomite likvideerimise kaudu.

Kahjuks on nii, et seda laboratoorset diagnoosi tehakse suhteliselt harva. Näiteks möödunud nädalal 79 haigusjuhust vaid 35 olid laboratoorse kinnitusega. Tegelikult 79 inimesest oleks võinud spetsiifilist gripiravi alustada vaid 35 inimesel, kuid haigeid oli vaid 79.

Kuidas erineb paragripp ja RS-viirus?



Kuulo Kutsar: Kui vaadata diagnoosi aluseks võetavat haiguspilti, siis gripist need haigused väga ei erine. Jällegi saamegi vahet teha, vaid laboratoorsete uuringutulemuste alusel.

Kui täpsemalt nimetada millised mitte-gripiviirused meil Eestis praegu levinud on, siis need on paragripi viirused, adenoviirused, rinoviirused ja koronaviirused.

Nad erinevad oma viirusliku struktuuriga, kuid haigusnähud on samad.

Kas gripi vastu aitab, kui võtta paratsetamooli?

Kuulo Kutsar: 

Paratsetamool langetab kehatemperatuuri ja vaigistab mõnevõrra ka valu. Kuid tegemist on sümptomaatilise raviviisiga. Jah, kui inimene võtab paratsetamooli sisse, siis palavik alaneb, köha ja valud vähenevad, kuid me peame arvestama seda, et see inimene on endist viisi haige.

Grippi nakatumise seaduspärasus on meil tuntud. Nakatunud inimene on ohtlik üks päev enne kui tal üldse haigusnähud tekivad. Kõige nakatusohtlikum on ta kolmel esimesel haiguspäeval, olenemata sellest kas ta on paratsetamooli võtnud või ei ole.



Väikelapsed ja immuunpuudusega inimesed võivad olla veelgi kauem nakatumisohtlikud kui täiskasvanud. 



Seega haigusnähtudega inimene ei tohiks perearstiga kontsulteerimata hakata võtma paratsetamooli või ibuproofeeni või teisi sümptomaatilise ravi preparaate. Tänu nendele ei püsi ta kodus, läheb tööle, kuid ometi on ta kõrgelt nakatamisohtlik.