Gripistatistika: 121 haiglaravil, 3 surnud, gripihooaja tipp on alles ees
![Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.](https://i.err.ee/smartcrop?type=optimize&width=1472&aspectratio=16%3A10&url=https%3A%2F%2Fs.err.ee%2Fphoto%2Fcrop%2F2018%2F01%2F16%2F438175h3984.jpg)
Terviseameti andmetel on grippi haigestunute hulk on hakanud kiiresti kasvama. Eelmisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole pea 4000 haigestunut.
Hooaja algusest on gripi tõttu vajanud haiglaravi 121 patsienti. Nelja haigla andmeil on hooajal gripi tõttu intensiivravi vajanud 11 inimest. Ükski intensiivravile sattunud patsiendist ei olnud gripi vastu vaktsineeritud. Terviseameti andmeil on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud sel hooajal kolm inimest vanuses 75 ja enam.
Terviseameti epidemioloogianõuniku KuuloKutsari sõnul on peamine suur haigestumise põhjus vaktsineerimata jätmine. “Sel hooajal on ennast gripi vastu vaktsineerinud vaid 2 protsenti inimestest. Ka lastel puhul on see osakaal sama suur,” rääkis Kutsar ning lisas, et Eestis vaktsineeritakse end gripi vastu Euroopa Liidus endiselt kõige vähem.
Lasteaialapsed on kõige vastuvõtlikumad
Kutsar ütles, et sel aastal ei ole gripi ja ülemiste hingamisteede haigestumiste osakaal ülemäära suur. Paaril eelmisel aastal on samal ajal olnud neid isegi rohkem. “Aasta gripiperiood saavutab kõrgseisu veebruari lõpus või märtsi alguses ning haigestumine hakkab taanduma aprilli lõpus,” rääkis Kutsar. Aasta lõikes on praegu grippi haigestumine aina tõenäolisem.
Kutsari sõnul on selline perioodiline haigestumiste laine loomulik: talvel viibitakse rohkem teiste inimestega koos kinnistes ruumides, mis teeb haigestunud inimestega kokkusaamise ja nakatumise tõenäolisemaks. “Lasteaialapsed on vanuse poolest kõige vastuvõtlikumad ning on teiste lastega palju rohkem kontaktis ja nii viivad nad viirusi koju,” selgitas Kutsar.
Vaktsineerimine on rangelt soovituslik
Eestis on levinud kolme tüüpi gripiviirused: A-, B-gripiviirused ning RS viirused - kõige levinum neist on B-gripiviirused, mis on esinenud pooltel haigestunutel. Sümptomid on kõigi puhul sarnased ja kõigi vastu saab immuunsuse ühe gripivaktsiiniga. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Sealjuures võib lapsi vaktsineerida alates 6. elukuust.
Kuigi vaktsineerimine algab tavaliselt oktoobris, kinnitas Kuulo Kutsar, et veel ei ole hilja lasta end gripi vastu vaktsineerida: “Haigestumiste arv ei ole veel kõrgpunktis ja et gripist võib kujuneda tõsiste tüsistustega haigus, tuleb end ja teisi, eriti riskigruppi kuuluvaid inimesi, kaitsta”.