Müüdi algupära uurinud ja hiljuti selleteemalise ülevaate avaldanud Londonis asuva Kuningliku Bromptoni haigla laste hingamisteede haigustele keskenduva Ian M Balfour-Lynni sõnul ei tohiks lasta end väärarusaama ohvriks langemisest heidutada. Väiksemamõõduliste uuringute põhjal usub piima limaeritust soodustavasse toimesse ka näiteks 46 protsenti Austraalia täispiimajoojaid ja peaaegu 60 protsenti USA lapsevanematest.

Tavaliselt seostatakse müüdi levima hakkamist Egiptuse õukonnaarsti Moses Maimonidesega. "Ta hoiatas Saladini astmaatikust sugulasele kirjutatud teoses, et lima tekitavad mitmed toidud. Piima mainis ta möödaminnes, kuid märkis, et parem on sellest eemal hoida, sest pea läheb paksuks igat sorti piima peale," muigas Balfour-Lynn. Läänemaailmas andis selle levikusse täiendava panuse 1946. aastal ilmunud Dr Spocki käsiraamat laste ja imikute eest hoolt kandmiseks. Käesoleva sajandi alguseks müüdi teost enam kui 50 miljonit eksemplari.

Natuke teadust
Balfour-Lynn nentis, et teaduslikus võtmes pole uuritud seost kuigi põhjalikult. Esimest korda tehti seda alles 1948. aastal. California arstiteadlane Ray Moose jagas 647 patsienti päevas joodava piima koguse põhjal kolme rühma. "Ta ei märganud joodava piima koguse ja väidetavalt kurgus leiduva lima vahel mingit seost. Seda ei kinnitanud ka väiksemat hulka patsiente hõlmanud arstlik ülevaatus," märkis Balfour-Lynn.

Järgmine rohkem tsiteeritud uurimus ilmus alles 1990. aastal. Tõsi, seda rahastas osaliselt tööstussidemetega Austraalia piimauuringute nõukogu. Carole Pinnocki töörühm nakatas katsetes rinoviirusega 60 vabatahtlikku. Neist uskusid pooled, et külmetuse ajal piima joomine on halb mõte. Neli viiendikku oletasid, et piim suurendab limaeritust. "Järgneva kümne päeva vältel ei leitud piima joomise ja taskurätikusse nuusatud lima hulga vahel taas seost," sõnas Balfour-Lynn.

Sama töörühm võrdles piparmündiga maitsestatud kuumtöödeldud lehmapiima ja sojapiima mõju. Piima ja limaerituse vahelisse seosesse uskus 169 katsealusest neli viiendikku. Klaasi piima joomise järel kasvas märkimisväärselt nende hulk, kes teatasid vajadusest rohkem neelata, keelt ja suuõõnt katvast limakihist ja sülje paksenemisest.

"Seejuures polnud aga mingit vahet, kas katsealused jõid loomset või taimset piima," tõdes Balfour-Lynn. Järelikult ei taandu tunne tõenäoliselt mitte piima biokeemilistele omadustele, vaid on seotud pigem tajumehhanismidega.

Võimalik selgitus
Teadlastel on pakkuda välja ka võimalik põhjus, miks piim näiliselt suu paksuks teeb. Piim on emulsioon ehk see koosneb veest ja selles lahustunud molekulidest nagu valkudest ja rasvadest. Suus leiduv sülg sisaldab seevastu mutsiine, suuremat sorti valke. Kokkupuutel lähevad piima valgu- ja rasvamolekulid klompi ja sadestuvad suuõõne pinnale. See võibki tekitada tunde, et suus leidub rohkem lima. Emulsioonist ei pruugi õnnestuda esimese neelamise peale ka täielikult lahti saada.

Teise selgituse kohaselt on lima paksenemise taga piimas leiduvad limaskesti katvad kaltsiumiioonid, mis aeglustavad mutsiinide hüdratiseerumist. Samas peetakse ebatõenäoliseks, et kaltsiumi hulk saab kasvada sedavõrd kiiresti ka hingamisteid katva limaskesta pinnal.

Kolmas hüpotees on täielikult tõestamata. Teatud piima tüüpide lagunemisel tekib valk β-kasomorfiin-7. See muudab omakorda geeni MUC5AC avaldumist ja ergutab limaeritust. Samas leiab see aset ainult soolestikus ehk lagunenud piimavalgud peaksid sattuma kuidagi ülejäänud organismi.

"Kokkuvõtlikult pole praegu mingeid tõendeid, et piim soodustab limaeritust. Seda peaksid meeles pidama ka tervishoiutöötajad ja müüti vajadusel kummutama," sõnas Balfour-Lynn.