Tavalist nohu tekitavad rinoviirused kasvavad juba teada-tuntult hingamisteedes paremini kui kopsudes endis. Kui kopsude sisetemperatuur ulatub 37 °C'ni, siis ninaõõne temperatuur jääb väliskkeskkonna jahutava toime tõttu 33-35 °C vahele. Nii näis olevat loomulik järeldada, et rinoviirused eelistavad jahedamat kasvukeskkonda. Täpsete põhjuste leidmiseks otsustas Ellen Foxman Yale'i ülikoolist kasutada hiirte hingamisteid ääristavaid epiteelkoe rakke ja närilisi nakatada suutvat rinoviirust (RV-1BM).

Foxmani töörühm suutis inimeste puhul nähtavat vaevata matkida – 40 tunni pärast suutis viirus paljuneda 33 °C kraadises keskkonnas hoitud rakukultuuris tuhat korda tõhusamalt kui 37 kraadi juures. Viroloog keskendus põhjuste otsimisel immuunvastusele

Töörühm leidis, et madalamal temperatuuril hoitud hiirte rakud tootsid vähem interferoone, mis soodustavad antiviraalset immuunvastust ning millel on endil viirustevastane toime. Samuti märkas Foxman, et madalamal temperatuuril ei tööta ka RIG-I-sarnane retseptor, mis teavitab tavaliselt nakkusest keha immuunsüsteemi.

Töö järeldused aitavad selgitada, miks rinoviirused talvekuudel laiemalt levivad või miks ei tekita need kopsudes nii tõsiseid nakkusi kui gripiviirused. Samas hoiatab töörühm, et tegu on lihtsustustega ja reaalses maailmas on täpsed mehhanismid oluliselt keerukamad. Sellegipoolest pole talvel nina soojas hoidmine paha mõte.

Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.