Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi ({{commentsTotal}})

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.
Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb. Autor/allikas: Melanie Hayes/Flickr/Creative Commons

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

Esiteks: külmetushaigus pole olemas.

Teiseks: külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Inimesed on ammu pannud tähele, et külma ilmaga tekivad haigused. Tegelikult pole külmal ja külmetushaigusega üldse otsest seost. Küll aga on seos sellega, et kui õues läheb külmaks, siis viibivad inimesed rohkem siseruumides ning seetõttu levivad viirused kergemini.

Külmetushaigust, mis ainult külma tõttu tekiks polegi seega olemas ning nii kasutavadki arstid terminit ülemiste hingamisteede viirusnakkused, selgitas perearst Karmen Joller “Huvitajas”.

Mida teha, kui oled nakatunud?

Aeg maha võtta, soovitab Joller. Oluline on esimeste sümptomite tekkimisel võtta haigusleht. See tähendab ka seda, et haigena tööle ei tasu minna, vajadusel ja võimalusel võiks töötada kodust, veelgi parem on aga üldse mittet töötada ja lihtsalt puhata.

“Kui on väsimus ja jõuetus, tuleb magada,”. Kui nina on kinni või sealt tahab “midagi” välja tulla, tuleb see sealt välja aidata.

Köha põhjus on haigestumisel sageli hoopis nohu, mis valgub kurku. Seepärast pole mõtet võtta rögalahtistit või veel enam preparaate, mis sisaldavad korraga mitut komponenti - rögalahtistit, palavikualandajat jmt.

Viirushaiguse puhul tasubki puhata ja alustuseks võibki piisata ainult puhkamisest. Esimese asjana ei ole vaja kohe asuda ravimeid võtma.

Muidugi inimestel, kel on kalduvus näiteks kõrva- või põskkoopa põletikule, võiksid siiski enesetunde järgi võtta ravimeid, mis toovad lima välja.

Nohu ja köha puhul soovitab Joller aga kasutada nebulisaatorit ehk n-ö vedelikupihustit, mis paiskab õhku toatemperatuuril vedelikku, mitte kuuma auru. Näiteks apteegis müüdava mereveega aurutamine niisutab limaskesti ja aitab haigusest paremini üle saada.

Kas on abi rahvateadmistest: võtta terav naps, saun või juua palju teed?

Alkoholi võtmine ei ole kasulik ja pole teaduslikult tõestatud, et see aitaks viirushaigusesse nakatumise korral.

Sauna soovitab Joller minna n-ö enesetunde järgi, kui näiteks tundub, et saun leevendab nohu, siis miks mitte. Kuid kindlasti ei tasu sauna võtta palavikuga. Palavikuga tuleb end pigem jahutada. Palavikuga ei tasu end mässida ka palava teki sisse, vaid otsida viise, kuidas kehatemperatuuri vähendada ehk vabaneda tekkidest ja riietest.

Teejoomisega on nii, et higistamisel kaotab keha vedelikku, mistõttu tee või mistahes teise vedeliku joomine tasub end ära.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: