"Me räägime arstidena kogu aeg, et ära suitseta, tarbi vähem alkoholi ning võta oma kehakaalu ja toitumisega midagi ette. Kogu aeg üks ära-tee-joru! Inimestele ei meeldi see mõistetavalt. Nüüd saame sinna kõrvale öelda, et tervise parandamiseks on ka mõnusamaid ja nauditavamaid viise," sõnas metaanalüüsi koostamist eest vedanud Jari Laukkanen, Jyväskylä ülikooli kardioloogiaprofessor. Tõdemus pärineb 2018. aasta veebruariks avaldatud enam kui 70 vastaval teadustööl.

Kuidas saunast kasu lõigata?
Võtmesõna sauna kasulike tervisemõjude avaldumiseks on Laukkaneni sõnul "regulaarsus". Kõige parema tulemuse andis saunaskäik juhul, kui leili võeti vähemalt neli korda nädalas. Temperatuur võiks jääda seejuures 75–85 °C vahele. Madalamatel temperatuuridel pole sauna võimalikku kasulikku mõju uuritud. Keha pole mõtet ka piinata, kui saun on juba ebameeldivalt palav.

"Samuti on oluline aeg. Inimesed võiksid võtta korraga leili vähemalt 20 minutit järjest. Südametöö ei kiirene momentaanselt. Seega ei pruugi lühemat aega saunas olemine sedavõrd kasulik," viitas kardioloog. Samas ei ole midagi hullu sellest, kui leili võtmise vahel näiteks duši all käia. Ära ei tohiks unustada keha veevarude pidevat täiendamist.

Millal sauna vältida?
Laukkanen rõhutas, et saun ei ole imerohi. Samuti tõi ta välja, et suurem osa saunas infarkti saanutest oli vähemalt Soome statistika põhjal tarbinud samal päeval rohkelt alkoholi. Sauna peaksid vältima või selle suhtes ettevaatlikud olema:
1) niigi väga madala vererõhuga inimesed
2) juba südamehädade all kannatavad patsiendid. Eelnevalt tuleks pidada nõu arstiga.
3) südameklapi probleemidega patsiendid
4) palavikku või mõnd muud ägeda põletikku põdevat inimesed
5) äsja operatsioonil käinud patsiendid.

Ülevaateartiklis nenditi samas, et suurem osa katseid ja uuringuid on tehtud vähemalt uurimisperioodi alguses terveks kuulutatud inimestega. Oluliselt vähem teadmisi on selle kohta, kas ja kuidas aitab see juba tekkinud krooniliste ja ägedate tervisehädade vastu. Igal juhul aitab saunas käimine neid ennetada.

Süda ja veresooned
Muu hulgas langetab regulaarselt saunas käimine kõrgrõhutõppe, südameveresoonkonna haigustesse haigestumise riski ja vähendab infarkti saamise võimalust. Selge kasuliku mõju avaldumiseks peaks käima saunas aga vähemalt neli korda nädalas. Samuti vähendab see keha üldist põletikulisust ja oksüdatiivset stressi. Selles osas on saunas käimise kasulik mõju võrreldav mõõduka või suure intensiivsusega treeninguga.

Kopsuhaigused
Saunas käimine parandab ilmunud tööde kohaselt kopsude tööd. See võib omakorda aidata kergemalt hingata näiteks astmaatikutel või bronhiiti põdenud inimestel. Analüüsi kohaselt näivad regulaarsed saunatajad haigestuvat harvem külmetushaigustesse, grippi ja neil esineb vähem kopsupõletikku.

Aju ja vaimne võimekus
"Me oleme ka näidanud, et regulaarne saunaskäik vähendab mäluga seotud haiguste nagu Alzheimeri tõve ja dementsuse tekkimise riski," lisas Laukkanen.

Samas tõdes ta, et sauna stressi vähendava toime kohta napib vähemalt praegu head teaduslikku tõestust. Põhimõtteliselt võib see aga võimalik olla. Saunaskäiguga vallandub kehas rohkem endorfiine – tuju parandavaid hormoone. Samas öelda seda soome sauna kõrval ka teiste soojusteraapiate kohta.

Looduslik valuvaigisti
Saunast võivad kasu lõigata needki, kes kannatavad liigese- ja lihasehädade nagu osteoatriidi, reumatoidartiidi ja fibromüalgia käes. Inimeste endi väitel tundub nende valu pärast saunaskäiku leebem. Samuti aitab saun krooniliste peavalude vastu.

Tarvis on rohkem uuringuid, kuid alusta juba täna!
Laukkaneni ennast hakkas saunaga seotud tervisemõjud huvitama kahel põhjusel. Esiteks pani ta tähele, et paljudele inimestele meeldib pärast trenni sauna minna. "Jäime seepeale mõtlema, kas sellel võib olla mingisugune täiendav kasulik mõju. Ja teiseks on pärast sauna muidugi alati hea olla. Tahtsin teada, kas sel on mingisugune alus. Uurimisteemat oli vaja ja see tundus hea koht, kust alustada," meenutas kardioloog.

Võrreldes näiteks füüsilise aktiivsuse kasuliku mõjuga teatatakse sauna kohta äärmiselt vähe. Seejuures on võetud uuringutes luubi alla eeskätt Põhjamaade elavaid inimesi. Saunatavad erinevad riigiti oluliselt ("Miks mitte uurida selles osas põhjalikumalt ka eestlasi? Itaalias ei teata soome saunast mu itaallasest kaasautori sõnul peaaegu üldse mitte. Tahaks selles osas rohkem rahvusvahelist koostööd näha".) Teiseks tuleks ülevaate alusel uurida saunas käimise pikemaajalisi tervisemõjusid.

"Meeles tuleb pidada, et saunas käimine ei asendada füüsilist koormust ja tervislikku toitumist, kuid see tuleb pärast trenni kasuks. Räägin siinkohal enda ja teiste kogemusest," sõnas Jari Laukkanen.

Uuring ilmus ajakirjas Mayo Clinical Proceedings.