Ameerika teadlased on avastanud, et inimestel, kellel on veres rohkesti kortisooli, on mälu, aga ka mõtlemisvõime nõrgem kui teistel, ja kogu ajugi pisut pisem.

Kortisool on neerupealistest nõrguv hormoon, mis aitab kehal pingeolukorrale reageerida. Selle toimel tõuseb veres suhkrutase ja aju saab suhkrust tõhusamalt energiat kätte, et keha ja vaim oleks kiirelt valmis kas võitlema või põgenema; samal ajal surub kortisool maha pingehetkel teisejärgulised talitlused nagu seedetegevuse ja suguiha.

Harvardi Ülikooli arstiteadlased eesotsas Justin Echouffo-Tcheuguiga tegid uuringu enam kui 2000 keskealise inimesega, kellel testiti mälu ja mõtteerksust ning mõõdeti ajumahtu ja kortisoolitaset kaks korda, kaheksa-aastase vahega.

Nii selguski, et kõrge kortisoolitasemega inimestel olid kognitiivsed võimed kehvemad, aju aga õige natuke väiksem kui keskmise ja madala kortisoolitasemega inimestel.

Teadlaste sõnul peaksid inimesed otsima teadlikult võimalusi, kuidas stressi vältida ja pingeid maandada. Näiteks tasuks öösel piisavalt magada ja päeval piisavalt liikuda.

Uurimistulemustest kirjutavad teadlased ajakirjas Neurology.