Kolmapäeval Eesti Ekspressis ilmunud artikli kohaselt on Jolleri enda nimistus olevatel lastel vähemalt üks vaktsiin tegema 19,3 protsendil. Suuresti on tegu Telliskivi Perearstikeskuse pärandiga. Kuigi Joller töötas seal aastatel 2006–2016, oli ta ise viimased viis aastat lapsehoolduspuhkusel. Selleks ajaks leiti perearstile asendaja.

„See on sellises piirkonnas, kus arstid armastavad lisaks tavameditsiinile loodusmeditsiini. Sellepärast on kogunenud sinna inimesed, kes on muu hulgas ka vaktsineerimise vastased. Ma arvan, et arstid püüavad inimesi ikkagi vaktsineerima suunata,“ sõnas Joller saates „Ringvaade“. Samas tõdes perearst, et tal puuduvad praeguse olukorra kohta täpsed andmed. Seal töötades igal juhul keegi Jolleril vaktsineerimise vajalikkusest rääkimist ei takistanud.

Perearst oletas, et hirm vaktsineerimise ees peitub inimpsühholoogias. „Süstimine tundub inimesele väga räige organismi terviklikkuse rikkumine. Tegemist on pisikese lapsega, keda tuleb kaitsta ja hoida,“ laiendas Joller. Samas aitab aga just vaktsineerimine äratada lapse organismis loomuliku kaitsemehhanismi.

Kohati võib olla põhjuseid teisigi. „(Rotaviiruse) vaktsiini puhul esineb sageli lastel kõhulahtisust, teinekord päris pikalt ja see on vanemate jaoks kurnav. Samas on rotaviirus ise palju hullem,“ sõnas Joller. Teisisõnu, parem on kannatada ära vaktsineerimise kõrvaltoimed, kui näha last tulevikus tilgutite all. Suuremat vastumeelsust on praegu näha HPV-vaktsiini suhtes. Mumps-leetrid-punetised ehk MMR-liitvaktsiini peljatakse 20 aasta eest akadeemilise pettuse tõttu tänase päevani.

 Joller tõdes, et kõrvaltoimeta vaktsiini pole olemas. Süstekoha punetus, harvem palavikureaktsioon või üldine halb enesetunne on tavaline nähtus. Selle eest arstid ka vanemaid hoiatavad. „Ma alustasin vaktsineerimisega 2006. aastast ja ma pole saanud ühtegi tõsist kõrvaltoimet. [..] Kui on tekkinud kahtlased sümptomid, probleemid, siis me püüame alati seda uurida seost vaktsiiniga, teeme raporti. See on kõikidel kohustuslik,“ rõhutas perearst.

 Vaktsineerimise kohustuslikuks muutmine tekitaks tema hinnangul ühiskonnas pigem rohkem vastumeelt. Selle asemel tuleb veenda vanemaid vaktsineerimise vajalikkuses. „Meil ei ole vaja ähvardada. Võime vaadata kasvõi 100 aasta tagust olukorda, kuidas lapsed surid massiliselt või jäid invaliidiks massiliselt haiguste tõttu, mida saab täna ära hoida vaktsiinidega,“ lisas Joller.