"Kõige raskem on taluda ju seda, kui on minu elus mingi halb sündmus ja sellel ei ole põhjustajat. On see siis vaktsiin või keegi teine inimene või loodusnähtus. Psüühiliselt on inimese jaoks kergem, kui tal on mingi kindel põhjus. Isegi kui faktid seda alati ei toeta," nentis saates "Pealtnägija" perearst Karmen Joller.

Näiteks ringlevad ühismeedias viited 1998. aastal ilmunud leetri, mumpsi ja punetiste liitvaktsiini autismiga seostavale teadusartiklile. Teaduskirjandusest eemaldati see tõsiste rikkumiste tõttu juba aastate eest. Uurimuse autor Andrew Wakefield moonutas tema silmis õigete tulemusteni jõudmiseks uurimise alla võetud 12 patsiendi haiguslugusid. Väärinfo elab aga veebiavarustes endiselt edasi.

"See lugu tegelikult on kusagil internetis ikka sellepärast, et me meditsiini poolt väga sageli ei oska öelda neile lapsevanematele, mis see autismi põhjus oli. Arvan, et see annab tükikese hingerahu sellele lapsevanemale. [...] See lugu lihtsalt sobitub sinna konteksti inimlikus mõttes väga hästi," nentis Tartu ülikooli peremeditsiini õppetooli dotsent Marje Oona.

Antud juhul lisab temaatikale keerukust regressiivne autismi tüüp, kus areneb laps alguses justkui normaalselt. "Ta isegi hakkab sõnu ütlema, aga siis mingil hetkel toimub geenide osas ümberlülitus ja regressioon," lisas Oona.

Joller nentis, et enamik kaasasündinud probleemidest avaldub esimese viie eluaasta jooksul. "Samal ajal tehakse ka suurim osa vaktsiinidest. See on lihtsalt kokkulangevus, aga samas ei põhjusta üks tingimata teist," rõhutas arst.

Meediapaanika

Kõige tõsisem hiljutine vaktsiinivastaste väide puudutab papilloomiviiruse ehk HPV-vaktsiini, mis kuulub järgmise aasta 1. jaanuarist riiklikku vaktsineerimiskavva. Alates 12-aastaseid tütarlapsi vaktsineeritakse riigi kulul, et vähendada haigestumust emakakaelavähki.

Vaktsiinivastased toovad seejuures tihti näidetena kahte riiki, kus tekitasid HPV-vaktsiini väidetavad kõrvalmõjud tütarlastel tõsiseid terviserikkeid. Teemat põhjalikult uurinud Oona sõnul osutusid tüsistused aga lähemal uurimisel Taanis ja Jaapanis meediamulliks. Tüdrukute probleemide põhjus oli pigem mujal kui vaktsiinis.

"On leitud, ma teadlasena saan öelda, et see tõenäosus on üliväike. Seal kõrval Rootsis selle vaktsiiniga sellist paanikat pole olnud. Vaktsiiniga hõlmatus on üle 80 protsendi," laiendas dotsent.

Põranda alt välja?

"Mul on hea meel, et nad on põranda alt välja tulnud. See ei pea olema põrandaalune tegevus – teadmiste otsimine, see peab olema ikka täiesti avalik. See võiks olla avatud ja neutraalne diskussioon," ei pidanud Joller ühismeedias loodud vaktsiinivastaseid ühendavaid rühmi üdini halvaks nähtuseks.

Samas keeldusid mitmed arstid konkreetselt sel teemal Pealtnägijas sõna võtmast, sest nad ei taha raisata aega nende sõnul tobedale vaidlusele või nad kardavad vaktsiinivastaste õelust.

"Minu Facebooki lehel sõimatakse mind mõrvariks näiteks, minu profiilipildi all on selline huvitav diskussioon sel teemal, ma olen saanud e-kirju. […] Ma olen paar korda mõelnud, et ma peaksin politseisse pöörduma," nentis ka Joller.

---

Vaktsiinivastaste umbusk ajakirjanduse vastu on suur. Näiteks palus üks "Pealtnägija" intervjueeritud vaktsiinivastane, et toimetus vaataks enne intervjuud pikki filme ja loeks kümneid materjale. Nende põhisõnum on, et massiline vaktsineerimine on ravimikorporatsioonide kinni makstud ja tüsistusjuhtumid kinni mätsitud.

Kui aga kired ja müra maha koorida, siis tegelikult on mõlema kaeviku jutus teatav ühisosa – tasub põhjalikult tutvuda ravimi infolehtede ja taustainfoga. Ka arstid ei väida, et vaktsiinid on ilma kõrvalmõjudeta, aga kui neist loobuda, oleksid veel mõnekümne aasta eest tuhandeid elusid nõudnud haigused tagasi. Teisisõnu on risk vaktsineerimata jätmisel on nende väitel sadu kordi suurem.