HPV vaktsiin ei ole teistest vaktsiinidest ohtlikum
Riiklikku immuniseerimiskavasse on lisatud alates sellest aastast tütarlaste kaitsesüstimine inimese papiloomviiruse (HPV) vastu. Kuigi sotsiaalmeedias on HPV vaktsiiniga seostatud ohtlikke kõrvaltoimeid, siis Eesti Ravimiamet pole tõsiseid tüsistusi vakstineeritutel täheldanud.
"Inimese papilloomviirus on tänapäeval levinuim suguhaigus ja kui me räägime numbritest, siis 80 protsenti inimestest on vähemalt üks kord elus on olnud viiruse kandja," rääkis Põhja-Eesti regionaalhaigla naistearst Aleksandra Šavrova Vikerraadiole. Tavaliselt tekitavad papilloomviiruste tüved tüükaid (konnasilmi) ja genitaaltüükaid (kondüloome). Enamasti ühe kuni kahe aasta jooksul pärast nakatumist HPV lahkub organismist ning inimene pole enam viirusekandja.
Samas on olemas ka kõrgema riskiga papilloomviirustüved, mis tekitavad raskemaid tagajärgi. Näiteks naistel emakakaelavähki, häbemevähki ning meestel peenise- ning aanusevähki, ütles Šavrova. 10 protsendil viirusekandjatest on risk, et viirus ei lahku paari aasta jooksul organismist ning muutub krooniliseks. Nende seast ühel protsendil võibki viiruse tõttu areneda näiteks emakakaelavähk.
Kuigi HPV viiruse üheks tunnuseks on iseloomulikud tüükad, ei pruugi neid paljudel siiski tekkida. Seetõttu on inimestel keeruline kindlaks teha, kas nad on nakatunud. Lisaks pole ilma väliste tunnusteta kliiniliselt võimalik HPV kandmist tuvastada.
Emakakaelavähk tekib kroonilistel viirusekandjatel, kelle emakakaela koel arenevad esialgu iseloomulikud koevohandid. Naistearstid jälgivad emakakaelas toimuvaid muutusi Pap-testiga (Papanicolau test), mille käigus võetakse emakasuudmest või emakakaelakanalist rakuproove. Kui selgub, et muutused emakakaelal on raskemat tüüpi, siis hakkab naine saama ennetavat ravi emakakaelavähi vastu.
Mis on HPV vaktsiin?
HPV viirust saab vältida vaktsineerimisega. Sestap on sellest aastast riiklikus immuniseerimiskavas 12- kuni 14-aastastele noortele võimalus vanemate nõusolekul end HPV vastu vaktsineerida. Oluline on viirusvastased antikehad organismi viia enne esimest seksuaalvahekorda, sest viirus levib sugulisel teel. Sealjuures pole oluline, millal pärast vaktsiini saamist noor inimene seksuaalelu alustab. Sellegipoolest tasub ka vanematel, juba seksuaalelu elavatel inimestel ning eriti naistel vaktsineerimist kaaluda.
Konkreetne vaktsiin, mida praegu Eestis kasutatakse, on üheksavalentne - see kaitseb üheksa erineva HPV tüübi vastu. Kuigi erinevaid papilloomviiruse tüüpe on üle saja, on need 9 tüüpi kõige kõrgema vähki tekitava riskiga. Tervelt 80 protsenti emakakaelavähi juhtudest on põhjustanud need konkreetsed üheksa papilloomviiruse tüüpi.
Papilloomviiruse vaktsiin on Eesti turul olnud alates 2006. aastast ning selle aja jooksul on kokku laekunud kümme kõrvaltoime teatist, millest kolm olid raskemad. "Kolm teatist neist võib liigitada tõsiseks. Nendest kaks olid psühholoogilised reaktsioonid süstile. Inimene kartis süsti ja siis näiteks minestas", selgitas Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius Vikerraadiole. Ühel juhul tekkis inimesel lihase- ja liigesevalu ning nõrkus.
Kõik teadaantud nähud olid mööduvad, kinnitas Laius. Samas ei tähenda patsientide tagasiside seda, et sümptomid justnimelt vaktsiinist tekkisid. Seega kõrvalnähtusid arvesse võttes pole papilloomviiruse vastane vaktsiin eriskummalisem teistest vaktsiinidest. Teisalt kaebusi pole tulnud kuigi palju, mistõttu ei saa ka veel Eesti kontekstis kokkuvõtvaid järeldusi teha.
Kuigi kondoomi kasutamine vähendab papilloomviirusesse haigestumise riski, pole sellel 100 protsendilist garantiid. HPV viirus võib levida ka suguelundite limaskesta või konnasilmade ja tüükate tõttu naha kontaktil.
Toimetaja: Linda Eensaar, Allan Rajavee