Tegu on valimi andmete põhjal väga esindusliku uuringuga, mis hõlmas 240 605 tütarlast, kellest 56 protsenti oli HPV vaktsineeritud, 44 protsenti ei olnud.

Kokkuvõtlikult võib lelda, et HPV vastu vaktsineeritutel ei esinenud sagedamini teisi haigusi, kui nendel kes ei olnud selle vastu vaktsineeritud. Selle uuringu tulemused on ehk hea teaduspõhine julgustus neile vanematele, kes ei ole suutnud otsustada, kas lasta oma tütart HPV vastu vaktsineerida või mitte.

Inimese papilloomviirust võib nimetada tänapäeval levinuimaks suguhaiguseks. 80 protsenti inimestest, sh meestest, on vähemalt üks kord elus on olnud viiruse kandja. Kui tavaliselt tekitavad papilloomviiruste tüved tüükaid (konnasilmi) ja genitaaltüükaid (kondüloome), siis ühel protsendil naistest tekitavad teatud kõrgema riskiga papilloomviiruse tüved emakakaelavähki, häbemevähki ning meestel peenise- ning aanusevähki.  

HPV vaktsineerimise osas sarnaselt mitme teise vaktsiiniga on olnud palju konfliktset arutelu selle üle, kas vaktsineerimine on ikkagi ohutu. HPV vaktsiini puhul on näiteks osutatud kahjulikele kõrvalmõjudele ning vastukäivatele uuringutulemustele.

Soome teadlaste tehtud uuringu eesmärk ei ole kedagi sundida oma last või ennast vaktsineerima, vaid tuua välja tõendid selle kohta, et HPV vaktsiin ei ole Soome kogemuse põhjal põhjustanud teiste haiguste suuremat levikut.

Graafik haigustest, mida valimisse kaasatud tüdrukutel esines. Autor: Skufca et al 2018

Analüüsi aluseks olid Soome rahvastikuregistri ja Soome vaktsineerimisregistri andmed, milles oli sees info ka isikukoodi, soo, vanuse, sünni- ja elukoha kohta. See võimaldas vaadata haiguste esinemist paari aasta vältel. Samuti oli täpne info, millist kolmest HPV vaktsiinist tüdruk oli saanud ning milliseid haigusi oli neil arsti juures uuritud.

Ehk on siinkohal paslik tuua kõrvale Eesti andmed emakakaelavähi ehk ohtliku haiguse kohta, mida on HPV vaktsiiniga võimalik vältida.

Uuring ilmus ajakirjas Vaccine.