Igal aastal diagnoositakse Eestis emakakaelavähk umbes 150 naisel ja sureb 60 naist. Keskmine haigestunu vanus jääb vahemikku 45–60 aastat. Üks peamisi emakakaelavähi tekke põhjuseid on inimese papilloomiviirus ehk HPV. Vähki põhjustava viiruse varajaseks avastamiseks kutsutakse naisi vanuses 30–65 iga viie aasta tagant sõeluuringule HPV-testi tegema.

Kuna tegemist on ennetatava haigusega, on haigestunute arv Eestis liialt suur ning vähk avastatakse liiga kõrges vanuses. Näiteks on nii Eestis kui ka Soomes samad ennetustegevused – vaktsineerimine ja sõeluuring, kuid Soomes sureb naisi haigusesse neli korda harvem.

Tervisekassa juhatuse liige Maivi Parv tunnistas, et naiste vähene osalemine emakakaelavähi sõeluuringul on probleem. Eelmisel aastal jõudis emakakaelavähi sõeluuringule 44 protsenti kutsutud naistest. "Ilmselgelt on osalusmäär madal ja sellega tuleb tööd teha," lausus Parv.

Selleks, et teada saada, mis põhjustel naised sõeluuringutes ei osale, on Tartu Ülikooli rahvatervishoiu nooremteaduril Anna Tisleril käsil erinevad projektid. Ta rääkis, et piirkonniti võivad põhjused olla erinevad. Näiteks on Ida-Virumaal elavate naiste teadlikus sõeluuringutest üpris väike. Samas mängib rolli ka majanduslik pool.

"Mitte iga naine ei saa võtta töölt vaba päeva, et minna arsti juurde," lausus Tisler. Taoliste naiste jaoks viidi eelmise aasta suvel läbi pilootuuring, mille käigus pakuti osale emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma naistest uudset võimalust teha soovi korral HPV-test ise kodus.

Sõeluuringutest teatakse vähe

Eelmisel aastal kaardistas tervisekassa emakakaelavähi sõeluuringu teekonda nii inimese kui ka teenuse osutaja vaatest. Sealt tulid Maivi Parve sõnul välja mitmed kitsaskohad. Näiteks on probleem vähene teadlikkus. "Me räägime küll, et sõeluuringul osalemine on oluline, aga küsimus on selles, kas inimene saab lõpuni aru, miks see on oluline. Teine tegur on see, et inimesel on omad hirmud. Ta lükkab uuringul osalemist edasi kui võimalikku negatiivset otsust oma tervise kohta," lausus Parv.

Teekonna kaardistusest selguski, et sõeluuringu olemust on vaja paremini naistele selgitada. Selleks puhuks alustas tervisekassa koostööd käitumisteadlastega, et leida võimalusi, kuidas sõeluuringu kutse inimesi rohkem kõnetaks. Seega võiks tulevikus kutse olla rohkem isiklikum, et inimene jääks pärast lugemist selle peale mõtlema. Lõplik eesmärk on muidugi see, et inimene hakkaks otsima võimalusi sõeluuringus osalemiseks.

Anna Tisler tõi välja, et peale teadlikkuse ei saa alahinnata usaldust meditsiinisüsteemi vastu. Aastal 2018 lisati riiklikusse immuniseerimiskavasse tüdrukute vaktsineerimine emakakaelavähi vastu, sest enne papilloomiviirusesse nakatumist, st enne suguelu alustamist, on vaktsineerimine kõige tõhusam. Senimaani ei ole Tisleri sõnul huvi vaktsineerimise vastu olnud kuigi suur: seda on teinud umbes viiendik tütarlastest.

Tisler meenutas, kuidas ühel aastal lapsevanemad tegid vaktsineerimisvastast kampaaniat kirjutades teistele vanematele, et nad oma lapsi ei vaktsineeriks. See näitab tema sõnul, et süsteemi ei usaldata.

Probleem on Tisleri sõnul seegi, et naised ei tea, mis tähendab sõeluuring. Inimesed on harjunud tegelema tervisemuredega siis, kui miski vaevab ja ollakse haiged. "Teatakse, et haigusi saab ravida, aga vähem mõeldakse sellele, et neid saab ka ennetada. Selle teadvustamisega tuleb tegeleda," lausus ta.

Tisler osaleb lisaks teadusprojektis, mille eesmärk on välja töötada rakendus, kus naised saaksid kohe teada, kui suur on nende emakakaelavähirisk. Selleks koguvad teadlased andmeid nii naistelt endilt kui ka andmebaasidest, st tervisekassast ja vähiregistritest. "Kombineerides neid riskifaktoreid soovime luua algoritmi, mis ennustab iga naise riski. Ehk siis soovime sõeluuringut personaliseerida," lausus ta.

Riskifaktorid, mida arvesse võetakse, on seksuaalpartnerite arv, teised seksuaalteel levivad haigused, aga ka haridus ning majanduslik olukord. Naised saavad rakendusse ise andmeid lisada, näiteks märkida, kas ta suitsetab, kui palju alkoholi tarvitab ja kui palju seksuaalpartnereid tal on. Selle teabe põhjal arvutab algoritm, kas naine kuulub emakakaelavähi kõrgesse või madalasse riskirühma ning soovitab, kui tihti end testida tuleks.

Maivi Parv ütles, et emakakaelavähi sõeluuringul on teenuse osalejate ring lai ja uuringul osaleda saab Eestis rohkem kui sajas paigas. Seega on kaetus üle Eesti iseenesest üsna hea. Ta pani naistele südamele, et kui neid kutsutakse sõeluuringus osalema, siis tasuks minna. "Sõeluuringus osaledes tagate endale kindlustunde järgmisteks aastateks," sõnas ta.

Sel aastal oodatakse sõeluuringule naisi sünniaastaga 1957, 1962, 1967, 1972, 1977, 1982, 1987, 1992. Osaleda saavad nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata naised.