Põhja-Eesti Regionaalhaigla günekoloog-vanemarst Eva-Maria Niine-Roolaht rääkis, et inimese papilloomiviiruse vastane HPV-vaktsiin on mõeldud emakakaelavähi ennetamiseks. 12–14-aastaseid tüdrukuid vaktsineeritakse seetõttu, et noor inimene ei nakatuks viirusega. Vaktsineerimisest on just selles vanuserühmas kõige enam kasu, sest üldiselt ei ole selles eas inimesed veel viirusega kokku puutunud. 

Niine-Roolaht ütles, et papilloomiviirus on väga nakkav. "Sellega võib nakatuda nahk nahaga kontaktis, aga ka nahk limaskesta kontaktis," selgitas ta.

Eestis saab esmase emakakaelavähi diagnoosi umbes 160 ja sureb 60 naist. Kuigi Eestis on emakakaelavähi sõeluuringul saanud osaleda juba aastast 2006, siis haigestumine ja surm ei ole günekoloogi sõnul väga palju vähenenud võrreldes sõeluuringu eelse ajaga. "Sõeluuringul osalemine ei ole olnud populaarne," lausus ta.

Niine-Roolaht tõi välja, et emakakaelavähi puhul on olulised nii ennetamine kui varane avastamine. Haigust saabki ennetada HPV-vaktsiini abil ja sõeluuring aitab haiguse varakult avastada.

Niine-Roolaht ütles, et igal süstitaval ravimil võib olla kõrvalmõjusid, aga oluline on teada, et HPV-vaktsiinis ei ole viirust sees. "See aine, mida süstitakse, imiteerib viirust, aga viirust ise ei süstita," lausus ta. HPV-viiruse puhul on keha loomulik kaitse väga tagasihoidlik, seetõttu tasukski tema sõnul vaktsineerida.

Viirusega nakatuvad günekoloogi sõnul paljud inimesed oma elu jooksul. Küll aga vabanevad 80 protsenti nakatunutest ise sellest viirusest kahe aasta jooksul. Seda oma immuunsüsteemi mõjul. Ei ole aga teada, kuidas kellegi keha viirusega hakkama saab ja seetõttu soovitabki Niine-Roolahti kõikvõimalikke ennetusmeetodeid kasutada. "Emakakaelavähk on väga tõsine haigus. Kui see on aga varakult avastatud, siis on võimalik seda niimoodi ravida, et naine saaks pärast veel sünnitada, aga mitte alati," ütles ta.

Kui ajalooliselt oli Eestis vähk seotud alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega ehk elukommetega, siis järjest rohkem kimbutab inimesi pärasoole ja suuneeluvähk, mis on seotud papilloomiviirusega.

Günekoloog ütles, et sihtrühmast on natuke üle poole lõpetanud vaktsineerimise. See tulemus võiks tema sõnul aga olla 70 protsenti, sest siis saab rääkida sellest, et populatsioonis oleks vähem haigestumisi.

Inimese papilloomiviiruse (HPV) vastane vaktsineerimine on tõhusam, kui seda teha enne suguelu alustamist ehk orienteeruvalt 12-aastaselt. Vaktsineerimiskuur kuni 15-aastastele koosneb kahest doosist ning üle 15-aastastele kolmest doosist.