Kui enamike kasvajate teket pole võimalik ennetada, siis erandit kujutab inimese papilloomiviiruse ehk HPV (ingl human papillomavirus) põhjustatud kasvajad. Neist sagedaseim on emakakaelavähk, mille tõttu sureb Eestis aastas ligikaudu 60 naist. Samas on HPV ohtlikumate tüvedega nakkuse saamist võimalik vaktsineerimisega vältida. Seejuures on vaktsiin tõhusaim, kui seda manustatakse enne võimalikku viirusega kokkupuutumist ehk suguelu algust, kirjutab ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna spetsialist Pille Säälik õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake.

Eestis on HPV vastane vaktsiin tüdrukute immuniseerimiskavas alates 2018. aastast, kuid vaktsineerituse tase võiks selles sihtrühmas suurem olla. Tallinna Reaalkooli gümnaasiumiõpilane Mia Marie Sukles uuris HPV vastu vaktsineerimata jätmise põhjuseid kolme kooli gümnaasiumiastme õpilaste hulgas. Sukles leidis, et mittevaktsineerimise põhilisteks põhjuseks olid teadmatus vaktsineerimise võimalikkusest ja vanemate keelav otsus.

Praeguste teadmiste järgi on enamiku kasvajate tekkepõhjuseks juhuslikud muutused inimese DNA-s. Nende teket võivad soodustada erinevad keskkonnategurid. Neiks võivad olla näiteks suitsetamine, liigne päevitamine, aga ka liigne alkoholi tarbimine ja saastunud keskkond. Umbes 7–10 protsenti kasvajatest on pärilikud – neid põhjustab teadaolev ja järglastele edasi kanduv muutus genoomis. Selliste kasvajate hulka kuuluvad ka teatud rinna- ja munasarjavähid.

Osa kasvajaid saab aga alguse hoopis viirusnakkusest. Peamine pahaloomulisi kasvajaid ehk vähkkasvajaid põhjustav viirus on inimese papilloomiviirus, mille tüvesid on praeguseks leitud ligikaudu 200. Neist 14 on teadaolevalt onkogeensed ehk võimelised põhjustama kasvajaid.

Sinna juurde on HPV suhteliselt nakkav viirus, mis elab naha- ja limaskestarakkudes. Elu jooksul nakatub mõne HPV tüvega ligikaudu 80 protsenti inimestest. Üheksal juhul kümnest saab organism viirusest jagu, kuid osadel inimestel põhjustab viirus kasvajalisi protsesse. Suguorganitele võivad tekkida kondüloomid ehk genitaaltüükaid või ka kaugemale arenenud kasvajaid. Enim tekib HPV tõttu emakakaelakasvajaid. Viirus võib põhjustada aga ka nt suuneelu, anaalpiirkonna ning väliste suguelundite kasvajaid.

Eesti riikliku immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse 12–14 aastasi tütarlapsi. Potentsiaalselt vähki tekitavad HPV tüved levivad valdavalt sugulisel teel ja selles vanuses ei olda üldiselt veel suguelu alustatud. Mia Marie Suklese uuringu koostamise ajal oli terviseameti andmetel aastatel 2003–2006 sündinud tütarlaste HPV vaktsiiniga vaktsineeritud kaks kolmandikku. Põhjamaade näitajad on oluliselt kõrgemad – Rootsis ja Taanis oli 2006. aastal sündinute hulgas vaktsiinist keeldujate protsent vastavalt 15,8 ja 18 ehk vaktsiiniga oli hõlmatud enam kui neli viiendiku tüdrukutest.

Teadmatus ja vanemate vastuseis

Tallinna Reaalkooli õpilane Mia Marie Sukles uuris 2022. aastal sügisel anonüümse veebiküsitluse teel gümnaasiumiõpilaste teadmisi HPV vaktsiini kohta. Samuti uuris ta nende käest, kas vastaja on ise HPV vaktsiini saanud. Küsitlusele vastas 230 õpilast, kellest 121 oli Tallinna Reaalkoolist, 66 Läänemaa Ühisgümnaasiumist ja 43 Kohtla-Järve Gümnaasiumist. Vastanutest 157 oli naissoost, 67 meessoost ja kuus eelistasid sugu mitte täpsustada. Suurem osa vastajatest olid 16–18-aastased.

Kõigist vastajatest oli HPV vastu vaktsineeritud 43 protsenti, veidi üle viiendiku mitte. Päris oluline osa vastajatest, 35 protsenti polnud aga üldse teadlikud, kas nad on HPV vastu vaktsineeritud või mitte.

Uuritud koolidest oli küsitletute hulgas enim vaktsineerituid Tallinna Reaalkoolis – 53 protsenti sealseist vastanuist. Kohtla-Järve Gümnaasiumi vastanutest oli vaktsiiniga hõlmatud 37 protsenti. Madalaim vaktsineeritute protsent oli aga Läänemaa Ühisgümnaasiumi vastanute hulgas. Seal oli sellega kaitstud 29 protsenti vastanutest. Ühtlasi oli Läänemaa Ühisgümnaasiumis kõige suurem mittevaktsineeritute osakaal – 26 protsenti. Kohtla- Järve Gümnaasiumis ja Tallinna Reaalkoolis oli nende osakaal vastavalt 23 ja 19 protsenti.

Arvestades, et vaktsiin on riiklikus immuniseerimiskavas ja tasuta üksnes tüdrukutele, selgus uuringust mõnevõrra üllatuslikult, et oma vaktsineerimist kinnitanud vastajatest 12 protsenti olid noormehed.

Mittevaktsineeritutest 23 protsenti tõid välja, et ei teadnud, et vaktsineerimine HPV vastu on üldse võimalik. Viiendik tõid mittevaktsineerimise põhjusena välja vanemate vastuseisu.

HPV-alaste teadmiste allikana mainiti kõige sagedamini kooli ja seejärel vanemaid. Samas vastasid mitmed, et ei ole HPV-teemalist infot kuskilt saanud. Lisaks võib huvitava, aga problemaatilise tulemusena välja tuua ligi poolte vastanute teadmatuse HPV vähkkasvajaid põhjustavast võimest. HPV-alase infoga ametlikke veebilehti oli külastanud vähem kui viiendik – 18 protsenti – küsitletud gümnasistidest.

Uurimuse ühe peamise tulemusena tõigi Mia Marie Sukles välja, et küsitletud õpilaste teadmised HPV-st olid üldiselt madalad ja teadlikkust selles vallas tuleks oluliselt tõsta nii õpilaste kui ka lastevanemate hulgas.

Uurimistööd juhendasid dr Elen Vettus ja õpetaja Tiina Talvi. Mia Marie Suklese uurimistöö pälvis 2023. aastal Eesti Teadusagentuuri õpilaste teadustööde konkursil gümnaasiumiastmes III preemia ning Sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi ja Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu eriauhinnad. Uurimusega "Inimese papilloomiviiruse vastase vaktsineerituse tase ja sellest keeldumise põhjused kolme Eesti gümnaasiumi näitel" saab põhjalikumalt tutvuda õpilaste teadusajakirja Akadeemiake erinumbris.