Energiakandjate hinnatõus on mõjutanud kõiki eluvaldkondi ja olnud üldise hinnatõusu üks vedur. Seda aktuaalset temaatikat on ulatuslikult kajastatud meediakanalites. Mark Anry Kriisa Tallinna Saksa Gümnaasiumist uuris energiakriisi kajastust 2022. aasta suvekuudel nelja Euroopa Liidu liikmesriigi kaheksas meediaväljaandes.

Eesti paistis analüüsil silma nii kajastuste rohkuse kui ka tavalugejale arusaadavasse vormi pandud energeetikasüsteemide tutvustusega, kirjutab ajakirja Akadeemiake kolleegiumi liige ja Tartu Ülikooli juhtimise kaasprofessor Anne Reino.

Mis on energiakriis ja mis seda põhjustab?

Energiakriis väljendub tavatult kõrgetes hindades, mis raskendavad ühiskonnaliikmete igapäevaelu ja halvavad eri majandussektorite töövõimet. Kõrged hinnad on tingitud kütuste puudujäägist ja alternatiivsete energiaallikate vähesest või ajaliselt piiratud kättesaadavusest.

Aasta 2022 süvenenud energiakriisi peamiseks põhjuseks peetakse Venemaa vastaseid sanktsioone, mis on oluliselt mõjutanud Euroopa energiaturgu. Lisaks on rohepööre ja sellega kaasnevad investeeringud taastuvenergiasse ning süsinikuheite maksustamine tõstnud energia hinda. Mitmes riigis märkimisväärset kaasajastamist vajav energiataristu süvendab energiakriisi aga veelgi.

Meediakajastuse uurimine

Teadupärast on meedial suur võim ja mõju sellele, milliseks kujuneb avalik arvamus teatud küsimuste suhtes. Kaudselt on meedial ka võime mõjutada poliitilisi otsuseid.

Meediakajastuse tagasivaatav analüüs võimaldab mõista avalikkuse arusaamu ja tundeid olulistes küsimustes ning saada aru inimeste käitumisviisidest ja valikutest. Era- ja riikliku meedia võrdlus aitab analüüsida teema käsitlemise erapooletust ja tasakaalustatust. Nimelt võib mitteavalikest allikatest rahastatud meediakanalitel olla teatud huvirühmade suurem surve.

Mark Anry Kriisa uurimistöö eesmärk oli analüüsida, kuidas kajastati energiakriisi erinevates Euroopa Liidu liikmesriikide meediaväljaannetes 2022. aasta suvekuudel. Ta keskendus neljale riigile: Saksamaale, Eestile, Hispaaniale ja Poolale.

Kriisa tegi energiakriisi käsitlenud artiklitele kvalitatiivse sisuanalüüsi. Uuring põhines nelja riigi meediaväljaannetel, kusjuures igast riigist valiti välja kaks meediaväljaannet: üks avalikõiguslik ja teine eraomanduses. Nii tekkis töös huvitav võrdlus teemakäsitlusest riigiti, aga ka meediaväljaannete erinevate omandisuhete korral.

Tulemused näitasid, et energiakriisi kajastamine varieerus riigiti. Saksamaal ja Eestis kajastati teemat rohkem avalikõiguslikus meedias, samas kui Hispaanias ja Poolas oli erameedia kajastus olulisem. Huvitavana oli energiakriisi temaatika nelja riigi võrdluses kõige olulisem Saksamaal ja Eestis, kus vastavalt ilmus vaadeldud perioodil 81 ja 74 kajastust. Seevastu Hispaania ja Poola meediaväljaannetest võis sel teemal kirjutisi leida oluliselt vähem: vastavalt 46 ja 40 korral.

Autor järeldab, et artiklite arv ja teemad varieerusid vastavalt riikide sõltuvusele Vene energiast ja muudele kohalikele teguritele. Näiteks Saksamaal keskenduti rohkem energiasäästule ja alternatiivsetele energiaallikatele, samas kui Poolas oli fookuses energiajulgeolek ja varustuskindlus. Eestis olid esiplaanil alternatiivsete energiaallikate temaatika, aga ka kavandatava LNG terminal tõhususe küsimused. Samuti köitis Eestis ajakirjanike tähelepanu rekordeid lööv elektrihind.

Energiakriisi kajastamine Euroopa Liidu liikmesriikide meediaväljaannetes 2022. aasta suvekuudel oli seega mitmekesine. See sõltus paljuski riikide eriomastest oludest ja energiatarbimise struktuurist. Uurimistöö kinnitas, et Euroopa ajakirjandus näeb energiakriisi peamise ajendina Vene energiatarnete peatumist.

Soovitused eri riikides

Energeetika teemade meediakajastus oli peamiselt suunatud vastava riigi elanikkonnale ehk lõpptarbijale. Seetõttu teemat käsitleti viisil, et tavainimene oleks võimeline keerulisest teemast aru saama. Artiklites kasutati pikemaid selgitusi ja lihtsustavat infograafikat või pakuti nn korduma kippuvate küsimuste-vastuste lähenemisviisi.

Artiklid sisaldasid ka soovitusi lugejale, kuidas energiakriisiga toime tulla. Töö autor nendib, et erinevates riikides mõnevõrra erinesid pakutavad lahendused. Näiteks Saksamaal soovitati vähendada gaasi- ja elektritarbimist ning töötada kodukontoris, et seeläbi kütusekulu vähendada, või langetada tubade temperatuur 19°C-ni. Samuti soovitati köetavate veekogude, nt erabasseini soojendamine viia võimalikult madala temperatuurini.

Eesti meedias jagati soovitusi elektripakettide vahetamiseks ning anti nõu võtta kasutusele päikesepaneelid. Poola meedias soovitati aga energiasäästuks hoida aknaid suletuna, tõmmata ette kardinaid või kasvatada toataimi. Hispaania meedia eristus selle poolest, et tarbijatele nõuandeid ei jagatudki.

Mark Anry Kriisa uurimistöö "Energiakriisi kajastamine erinevate Euroopa Liidu liikmesriikide meediaväljaannetes 2022. aasta juunis, juulis ja augustis" pälvis 2024. aasta õpilaste teadustööde riiklikul konkursil gümnaasiumiastmes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Swiss Youth in Science eriauhinnad. Töö esindab Eestit Rahvusvahelisel Šveitsi talentide foorumil 2025 (ISTF). Uurimistööd juhendas õpetaja Ulla Herkel (Tallinna Saksa Gümnaasium). Töö täispikk versioon ilmus õpilaste teadusajakirja Akadeemiake erinumbris.