Tartu Ülikooli semiootik Andreas Ventsel selgitas, et strateegiline narratiiv on lugu, mida riigid või poliitilised parteid edastavad auditooriumile. Nende eesmärk on poliitiliste eesmärkide taotlemine ja poliitilise agenda õigustamine läbi narratiivi. Enamasti on need suunatud nii oma riigi kodanikele kui ka välismaailmale. Vastavalt sellele, kellele need täpselt suunatud on, võivad narratiivid veidi erineda, aga mitte oluliselt, sest see, mida räägitakse välispublikule, peab kattuma ka sellega, mis on siseauditooriumile suunatud.

Strateegiline loo jutustamine kui selline on strateegilise kommunikatsiooni loomulik osa. Ventseli sõnul levitatakse erinevaid narratiive ka Eestis. "Strateegiliste narratiivide eesmärk on mõjutada auditooriumit, et nad toetaksid poliitikas üht või teist mõtteviisi," lausus semiootik.

Narratiivide kolm tasandit

Strateegilised narratiivid võib laias laastus jagada kolmele tasandile, millest üks on teema narratiivid. Teema narratiiv räägib konkreetsest teemast, näiteks Ukraina sõda, koroona vms.

Infosõja uurija Vladimir Sazonov (TÜ ja Kaitseväe Akadeemia) koos Illimar Ploomi (Kaitseväe Akadeemia) ja Viljar Veebeliga (Balti Kaitsekolledž) vaatlesid peagi avaldatavas teadusartiklis Kremli infomõjutustegevust ja -kampaaniat Eestis viimastel aastatel. Samuti uurisid nad Venemaa strateegilisi narratiive, mis olid suunatud lääne, kitsamalt Euroopa Liidu ja Eesti vastu.

Uurimistööst tuli välja, et Venemaa peanarratiiv keskendub lääne demokraatlike väärtuste ebaedukana kujutamisele. Venemaa levitatavad strateegilised narratiivid kirjeldavad läänemaailma koos selle institutsiooniga valdavalt kui kaduvat ja kahanevat jõudu, mis kannatab nõrkusega võrdsustatud demokraatlike väärtuste all. Samal ajal rõhutakse, et Venemaa on peamine traditsiooniliste ja konservatiivsete väärtuste kaitsja maailmas.

Kui aga rääkida sõjast Ukrainas, siis on Ventseli sõnul selgelt näha, kuidas sõda on vaja õigustada vene elanikele, et see oleks nende jaoks vastuvõetav, aga samuti lääne auditooriumile. Siin kasutab Venemaa identiteediga seotud lugu ehk fašismi vastu võitlemise narratiivi.

"See on Venemaa siseauditooriumile suunatud sõnum ja haakub varasema Putini-aja peanarratiiviga, et venelased on olnud peamine jõud, kes pärast teist maailmasõda võitlevad fašismi vastu. Sellest johtuvalt tuleb neid, kelle vastu võideldakse, antud juhul ukrainlasi, kutsuda fašistideks. Samamoodi kuuluvad Balti riigid ja siinsed elanikud nende meelest fašistide hulka," lausus semiootik.

Sazonovi ja tema kolleegide uuringust tuli samuti välja, et Venemaa kasutab oma infomõjutustegevuses identiteediga seotud narratiive ka Eestis: siin levib russofoobia ja kõigi venekeelsete elu on Baltimaades hirmus halb. "See on üks peamine infosõja relv, mida Venemaa kasutab juba aastakümneid ja mis ulatub oma juurtega 19. sajandi keskpaika, Krimmi sõja järgsesse ajastusse, mil mõiste russofoobia tuli esimest korda käibele vene eliidi seas," lausus Sazonov.

Kolmas tasand on Ventseli sõnul strateegiliselt kõige suurem: püütakse õõnestada läänt ja luua liitlassuhetesse konflikte. "Nagu me näeme, siis teataval viisil on see õnnestunud. Näiteks see, kuidas Ungari punnib vastu relvatarnete läbiviimisele oma territooriumil ega loobu Venemaa gaasist," sõnas ta.

Konflikti tekitamine

Ühe taktikana segaduse külvamiseks püüab Venemaa võimendada ühiskonnarühmi, kes jagavad konservatiivset maailmavaadet ja tekitada seal lõhesid. Venemaa püüab külvata usaldamatust peavoolumeedia osas ja selle tagajärg on Ventseli sõnul kindlasti populismi, eeskätt parempopulismi tõus. "See on olnud üks eesmärk, mis haakub sellega, et läänemaailmas on radikaalid, fašistid ja venelased püüavad Euroopat nende käest päästa. Venemaa toetab probleemi ehk paremradikaalsuse teket, et siis ise õigustada oma fašismist vabastamise sildi all tehtavaid tegusid," rääkis ta.

Sazonovi sõnul on Putini režiimi eesmärk tekitada ükskõik milline konflikt läänes. "Kui räägitakse, et Putini eesmärk on kasutada ainult parem- või vasakpoolseid populiste, siis see pole päris täpne. Ta üritab kasutada kõiki, ole sa parem- või vasakpoolne, vana või noor. Kui on võimalik tekitada konflikti ja pingeid, siis seda ta püüab teha. Seepärast peabki Euroopa Liit ja lääs tervikuna olema ühtsed," sõnas ta. 

Seetõttu on Sazonovi sõnul äärmiselt oluline rääkida nii eesti- kui ka vene keelt kõnelevate inimestega. "Tuleb selgitada, et sõjas ei valita rahvuse järgi, keda tapetakse," ütles teadlane. Ta tõi Ukraina-vastast sõda vaadates näite, et sõjategevus toimub paljuski just linnades, kus lisaks ukrainlastele elab palju venekeelset elanikkonda, mis on samuti vene vägede sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude ohver.

Kreml edastab küll propagandasõnumeid, et päästab vennasrahvast fašistide käest, kuid Sazonovi sõnul on tegu lausvaledega. "Mida rohkem sa aga valetad, seda rohkem pead valesid õigustama uute valedega. Ja nii Putini režiim teebki. Lõpuks viib see režiimi kollapsini ja varem või hiljem see režiim kukub, sest ei saa lõputult valetada," ütles Sazonov.

Ta rääkis ka, et paraku toetab suurem osa Venemaa kodanike Venemaal Putinit ja Venemaa sõjalist agressiooni Ukraina vastu. Nad usuvad Kremli-meelsete kanalite poolt edastatud lugusid.

Sazonovi sõnul peitub põhjus ilmselt selles, et kui inimene on olnud propaganda sees aastakümneid (alguses Nõukogude ajastu propaganda infoväljas 1917-1991. aastatel, seejärel putinistliku režiimi ja propaganda mõju all), siis on see mõneti paratamatus.

"Paraku Ukrainas toimuv reaalsus ja see, milliseid jubedaid inimsusevastaseid kuritegusid vene sõdurid seal korda saadavad, on jõudnud kohale vaid väiksemale osale Venemaa venelastest," lausus ta.

Suurem osa venemaalastest hoomab seda ilmselt palju hiljem. See juhtub Sazonovi sõnul eeldusel, et Putini režiim laguneb ja Venemaal algab pärast seda deputiniseerimine, desovetiseerimine ja deimperialiseerimine. "Kui oletada, et see juhtub lähiajal, mis antud hetkel ei tundu tõenäoline, siis see protsess ja kollektiivse süütunde teke venelaste seas võib võtta aastaid ja aastaid," ütles ta.

Vladimir Sazonov rääkis, et  vene propagandas kasutatakse ära ka nõukogude nostalgiat. Peamiselt toimib see eakamate inimeste peal, kes olid näiteks nõukogude ajal kolhoosi direktorid, kommunistliku partei nomenklatuur ja elasid suurtes korteris ning nautisid muid hüvesid.  Ent see nostalgiapisik on paljuski olemas ka tavainimestel. Nüüd on need inimesed kas keskealised või pensionärid.

"Noorena tundub elu alati ilusam, mis sest, et riigikord oli totalitaarne, aga noorust meenutatakse positiivsetes toonides. Eriti inimesed, kellel nõukogude ajal paremini läks või vähemalt nad arvasid, et neil läheb hästi, sest neil polnud võrdlusmomenti lääne heaoluühiskonnaga, millele puudus ligipääs," lausus teadlane.

Millised oleksid lahendused?

Kui on aga teada, milliseid võtteid Venemaa kasutab, mis on lahendused? Ühe meetmena piiras TTJA vene telekanalid. Nii Sazonov kui ka Ventsel nõustuvad, et see oli õige samm.

Ventsel rõhutas, et keelustamist tuleb väga selgelt põhjendada, ja ennekõike neile, kes sellest keelustamisest kõige rohkem kaotasid. Eesmärk peaks olema, et see osa varasemalt vene meediat tarbinud auditooriumist hakkaks tarbima eesti inforuumi ja oma varasemaid Kremli narratiive, millega nad maailma tajusid, ümber hindama.

"Kui ütleme, et venelased valetavad kutsudes ukrainlasi fašistideks, aga ise nimetame Putinit Hitleriks, siis võib neil tekkida õigustatud küsimus, et mõlemad pooled ju süüdistavad teineteist samas asjas," selgitas Ventsel.

Küll aga võtab harjumine uute narratiividega ja uude inforuumi sulandumine aega. "Ega Putini propaganda ei ole ka üleöö inimesi zombistanud," sõnas Ventsel.

Vajalikke samme on astutud varemgi. Näiteks tõi Sazonov välja venekeelse telekanali ETV+ loomise 2015. aastal, kuid ka algatused nagu Propastop. Sellest ei piisa tema sõnul enam aga kaugeltki.

Teadlased toovad olulise märksõnana välja integratsiooni. Andreas Ventsel usub, et noorem põlvkond Eestis elavaid vene rahvusest inimesi on lõimunud eesti ühiskonda pigem kenasti ja nende puhul pole probleem nõnda suur. Küll ei ole sulandunud sinna eakamad inimesed.

"Kui vanem jagab putinistliku maailmavaadet, aga laps mitte, siis on konflikt nagunii perekondlikul tasandil olemas. See on kindlasti oht eesti julgeolekule, sest poliitilised debatid, mida peetakse köögilaua taga, võivad mingil hetkel väljenduda ühiskondlikus julgeolekus," sõnas ta.

Sazonov rääkis, et suur probleem on valeuudised, mis levivad muu hulgas sotsiaalmeedias. Seetõttu peab inimesi pidevalt üles kutsuma erksusele. "Tuleb panustada sellesse, et ühiskond, meedia, erinevad MTÜ-d ning valitsusasutused suudaksid pikas plaanis valeinfole tõhusalt vastu seista," lausus teadlane. Sazonov rõhutas, et oluline on suurendada kodanike kriitilist mõtlemist ja teadlikkust.

Nii Sazonov kui ka Ventsel nõustusid, et siinkohal on suur roll haridussüsteemil. Ventsel leidis, et juba põhikoolis, aga kindlasti ka keskkoolis, võiksid olla kursused, mis õpetavad meediast aru saama. Need võiksid olla ülesehitatud perspektiiviga, mis kutsuks nooremat põlvkonda, kes on rohkem avatumad, teadvustama ohte, mis sotsiaalmeedia ja üldse meedia kaudu tulevad ning nad teadvustaksid neid ohte oma vanematele. "Muna hakkab kana õpetama. Mitte me ei õpeta üksnes kedagi väärinfot ära tundma, vaid me õpetame neid ka õpetama seda teadmist jagama," lausus Ventsel.

Eesmärk peaks tema sõnul olema põlvkonna kasvatamine, kes võtab aktiivse kodaniku rolli. Kui ta näeb kaaslast, kes vaevleb väärinfoga seotud probleemide käes, siis ulatab ta abikäe.

Sazonov rääkis, et kindlasti on inimesi, kelle arvamust muuta ei saa või on seda väga raske teha, sest nad on oma veendumustes üpris jäigad, aga osasid noori, mõtlevaid ja kahtlevaid inimesi saab mõjutada. Selleks tuleb näidata, mis praegu Ukrainas toimub ja mida Venemaa seal teeb pommitades linnu, tappes ja piinates tsiviilisikuid.

"Me näeme, et Putini režiimi puhul on tegemist väga vaenuliku, imperialistliku ja väga kuritegeliku režiimiga, mis vihkab demokraatiat, vabadusi ja soovib luua uue Nõukogude Liidu laadse impeeriumi, kasutades selleks kõiki meetodeid ja vahendeid mis tal on, sealhulgas ka sõda, genotsiidi ja terrorit. Seepärast peab valmis olema erinevateks arenguteks," lausus ta.